Lohutus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
* Tuleb ette olukordi, kus lohutus üksnes ohustab [[aeg]]ade vältel kujunenud [[tasakaal]]u.
** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]"
* Vana [[naine]], kes alati oli olnud sügavalt usklik ja kel kunagi polnud olnud teist peigmeest peale [[Jeesus]]e, vähemalt mitte teiste teades, istus seal ja vaatas üksisilmi mustale ristile, mis ei lubanud mingit lohutust, mingit armu, vaid tuletas ainult meele, et iga inimese kohus oli oma risti nurisemata kanda. Ja Anna igatses korraga tagasi oma lapsepõlve, mil kirikus oli olnud Jumalaema pilt. Tema poole võis pöörduda kõigi oma väikeste muredega ja ta alati muutumatu leebe naeratus oli lubanud, et ta need palved sobival puhul Issanda ette kannab ja ka omalt poolt mõne hea sõna lisab. Uus usk võis küll olla õige ja puhas, aga see oli armutu ja vali usk. See oli peremeeste usk, kes alati ainult nõudsid ja kelle tahtmist kunagi ei saanud küllalt täita. (lk 204-205)
* [Joaquim Barrera:] Ma mõtlen kogu aeg ikka veel teiste aitamisest, aga tegelikult olen see mina, kes kõige rohkem [[abi]] vajab. Kui mitte muud, siis paari lohutavat sõna, kui pimedus peale kipub. Ja ainsad, kes mulle alati truuks ja alati mu juure jäävad, on surnud. (lk 240)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Lohe hambad]]", Lund, 1970
* Neil suvepäevadel Skatškis saime teineteiselt [[lohutus]]t ja [[rõõm]]u ja [[jõud]]u, ja kõik toimus siin ja praegu, ja selles ei olnud midagi teoreetilist ega suurt, meil oli [[maasikas|maasikaid]], [[piim]]a ja [[suhkur|suhkrut]], meil oli rabarbrit, huulte [[mõru]] maik ja [[armastus]]e leek. (lk 161)
** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees", tlk [[Piret Saluri]], 2017
* "Ja mis sa siis teed, Lupita?"
:"Oleneb olukorrast. Silitan neid, see meeldib neile alati, sest vanainimestel pole kedagi, kes neid puudutaks, ja meelitan nad mõnd telesarja vaatama, mitte keegi ei taha ju enne surra, kui on lõpu ära näinud. Mõned leiavad lohutust palvetamisest, aga siin on palju [[ateist]]e ja nemad ei palveta. Kõige tähtsam on neid mitte üksi jätta." (lk 13)
* [[Isabel Allende]], "Jaapani armuke", tõlkinud [[Kai Aareleid]], 2017
* [Horace Slughorn:] Jää jumalaga, Aragog, akromantulate [[kuningas]], kelle pikka ja ustavat sõprust ei unusta need, kes sind tundsid! Kuigi sinu [[keha]] kõduneb, jääb sinu [[hing]] püsima sinu metsakodu vaiksetesse võrkumähitud soppidesse. Edenegu sinu paljusilmne sugu ja leidku sinu inimestest sõbrad lohutust selles kaotuses, mis neile osaks on saanud.
** [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Segavereline Prints", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2005, lk 416
* Kord ütles Püha [[Assisi Franciscus]] noorele mungale: "Vend, mingem ja jutlustagem [[linn]]as." Ja nii nad lahkusid kloostrist ja, kõneldes üllatest asjadest, läksid nad läbi kogu linna ning tulid tagasi kloostrisse. Noor [[munk]] küsis imestunult: "Isa, aga millal me jutlustama hakkame?" Ja Püha Franciscus vastas: "Vend, kas sa ei märganud, et me jutlustasime kogu aeg? Me kõndisime väärikalt, me arutasime kõige üllamaid asju, möödujad vaatasid meid ning said tunda [[rahu]] ja lohutust. Tõesti, [[jutlus]] ei koosne üksipäini [[sõna]]dest, vaid kogu ülalpidamisest."
** [[Jelena Roerich]], kiri 10. detsembrist 1936 ("Letters of Helena Roerich Volume II")
* Boy Staunton tegi Suure Depressiooni ajal hiiglapalju [[raha]], sest ta müütas laialt lohutust. Kui [[mees]] on omadega hädas, kipub ta iga saadud senti raiskama [[kohv]]i ja [[pirukas|pirukate]] peale. Suhkur kohvis oli Boy suhkur, pirukad olid tema pirukad. /---/ Mägede kaupa odavaid kondiitritooteid, [[kompvek]]ke, suupisteid, kukleid, [[küpsis]]eid ja tavalist peensuhkrut, nende kõrvale [[järv]]ede kaupa iga tuntud puuvilja keemilise aseainega maitsestatud [[magus]]at kihisevat [[vesi|vett]], mille kõige taga seisis Boy Staunton, ehkki teadsid seda vähesed.
** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 150
* Luule on mulle peaaegu objektiivse ilmsusega [[ilu]] tundeline löök: kes ütleb löök, mõtleb [[üllatus]]t, [[siirus]]t, vastukarva konventsioonidele. Nüüdishetkel on selleks pigem valgusekumas [[raudteejaam]]ad ja tänavalaulude kohtamine kui kuuvalguses [[järv]] või kontsert murtud kraega [[kroonlühter|kroonlühtrite]] [[valgus]]es. Kuid teises staadiumis on see kõige spontaansem protest rõhuva [[maailm]]a vastu, ja võib-olla isegi kõige vähema mõjuga. Ta annab [[inimkond|inimkonnale]] mõningat lohutust võimatu [[õnn]]e puhul. Mulle tähendab ta kaht heategu ilma kahjustuste vastukaaluta. Et ta laseb mul unustada [[sõda]] ja [[surm]]a ja kõike, mis takistab [[elu]] algamast. Ja et ta annab surma piiril, kui on tõsi, et olen surelik, mulle [[illusioon]]i, et olen elanud.
** [[Abel Clarté]], tõlge: [[Aleksander Aspel]] artiklis "Mida pakub luule" (Looming nr 7 1938), raamatus A. Aspel "Kirjad Pariisist" lk 185-186
<poem>
Kui ühtki krossi pole mul
ja [[magu]] laulab [[ooper]]it,
siis "[[Vanemuine (teater)|Vanemuises]]" lohutust
saan "[[Kolmekrossiooper|kolme krossi ooperist]]".
</poem>
* [[Ave Alavainu]], "Pandimaja" (esitas ansambel Rajacas)
| |||