Kompliment: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
* [Mr Collins:] "... te võite kujutleda, missuguse rõõmuga ma kasutan võimalust teha niisuguseid tagasihoidlikke komplimente, mis daamide poolt alati heakskiitu leiavad. /---/
:"Te hindate olukorda väga tabavalt," ütles Mr. Bennet. "Tänage õnne, et te oskate nii delikaatselt meelitusi ütelda. Tohin ma küsida, kas need meeldivad tähelepanuavaldused võrsuvad [[hetk]]elistest muljetest või on varasema läbimõtlemise vili?"
:"Enamasti sünnivad nad antud hetke meeleoludest[[meeleolu]]dest, ehkki mulle vahel pakub lõbu valmis mõelda ja vaimus lihvida elegantseid väikseid komplimente, mida on võimalik igapäevaste olukordadega sobitada. Püüan neile alati anda nii vahetu varjundi kui võimalik."
* [[Jane Austen]], "Uhkus ja eelarvamus". Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 65
 
17. rida:
** [[Mark Twain]], märkmeraamat, 1902; "More Maxims of Mark", 1927
 
* "Ma võlgnen teile tänu paljude [[teadmine|teadmiste]] eest ja hulga suuremat tänu paljude toredate tundide eest teie säravat proosat[[proosa]]t lugedes. Nimekat hagiograafi ei kohta kuigi tihti."
:Võluväge on rohkem kui üht laadi. Selle kõne mõjul sai mulle selgeks, et Liesl ei ole sugugi nii [[inetus|inetu]], kui ma olin arvanud, vaid tegelikult kütkestava [[mõistus]]e ja sarmiga [[naine]], kes on julmalt vangistatud oma moondunud [[keha]]sse. Ma tunnen ära meelitused, kui ma neid kuulen, ainult ma ei kuule neid tihti. Pealegi on olemas kalleid meelitusi ja odavaid; need olid parimat marki.
** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 209