Johannese ilmutuse raamat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
19. rida:
:18. Nink elläw / nink minna olli kohlu / nink nätze / minna olle elläw iggawest iggawetzesz Ajasz. Amen. Nink mul om [[põrgu|Pörgu]] Hawwa nink [[Surm]]a Wötmid.
:19. Kirjota seddä / mes sa ollet nännu / mes nühd om / nink mes perräst seddä sahb sündimä.
** Wastne Testament 1686, Ilm 1:9-19
 
 
27. rida:
:Ja kui ta avas neljanda pitseri, kuulsin neljanda elaja hääle ytlevat: Tule! Ja ma vaatasin, ja näe: tuhkur hobune, ja kes selle seljas istus, selle nimi oli Surm, ja Põrgu seiras teda, ja neile anti meelevald neljandike ilmamaa yle tappa mõõgaga ja [[nälg|näljaga]] ja [[katk]]uga ja maapäälsete kiskjate [[loom]]ade läbi.
* Ja ma nägin, kui ta avas kuuenda pitseri, siis syndis suur maavärisemine, ja päike läks mustaks nagu karvane kotiriie ja [[kuu]] muutus täiesti nagu [[veri|vereks]], ja taeva tähed langesid maa pääle, nagu viigipuu puistab maha oma poolvalmis naumad, kui kange [[tuul]] teda raputab; ja [[taevas]] tõmbus ära nagu raamat, mida kokku rullitakse, ja kõik mäed ja saared nihkusid oma paigalt. Ja ilmamaa kuningad ja suured isandad ja väepäälikod ja rikkad ja võimomehed ja kõik orjad ja kõik vabad pugesid varjole [[koobas]]tesse ja mägede rotkodesse ning ytlesid mägedelle ja kaljodelle: Langege meie pääle ja varjake meid selle palge eest, kes troonil istub, ja Talle [[viha]] eest, sest tema suure viha päev on tulnud, ja kes võib pysima jääda?
** Johannes Aavik, 6:1-8, 12-17. Ilmutusraamatu 1-12 peatükk Aaviku tõlkes on ilmunud ajakirjas Mana nr 4 1960.
 
 
35. rida:
:17 Et sina ütled: Ma olen rikas ja mul on [[rikkus]]t küllalt ning mul ei ole puudu millestki - ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti -,
:18 siis ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud [[kuld]]a, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid [[riided|rõivaid]], et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku [[häbi]], ning silmasalvi võida silmi, et sa näeksid.
** 1997. aasta tõlge, 3:14-18
 
 
58. rida:
* Ka „Ilmutuse" autor, rändjutlustaja Johannes, mõtles asumisel Patmose saarel: vendi saan julgustada veel vaid kirja teel — aga kuidas? Otsesõnu ma ju rääkida ei või.
:Ajad olid juba paarsada aastat nii rasked olnud, et paljud [[hirm|pelgasid]] [[maailm]]a lõppu ja juutide hulgas levisid ammu kirjatükid, mis kirjeldasid seda kohutavates nägemustes. Me võime neid liigitada rahvalikuks õuduskirjanduseks, apokalüptikaks vms., ent tolleaegset meeleheidet see meie silma ette ei mana.
:Johannesele pakkus too „moes"moes olev kirjandus" hea lahenduse: põrandaaluste kirjatükkide tegelased-nägemused olid ju pärit juutide pühakirjast ja seega omamoodi salakeel, mida kristlased mõistsid, keisri ametnikud aga mitte. Nii kirjutaski ta oma läkituse „selles keeles". Läkituse sisu oli: Jumala Tall on võitnud ja jääb võitjaks; jääge ustavaks Temale — kõik muud võimurid on ainult [[Saatan]]a sulased, kes kaovad koos temaga. Võitlust Jumala ja Vastase vahel esitas Johannes üksikute vaatemängudena (nt. Naine ja Lohe). Läkituse kirjutas ta ettelugemiseks kohaliku „Suure Maa" kirikutes, kus sõnum oli usklikele selge, keisri käsknikud aga oleksid kirja pidanud lihtsalt „jälle üheks juudi õudukaks".
** [[Vello Salo]], "Kommentaar". Rmt: "Johannese ilmutus", Tallinn: Kultuurileht 2010, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 21
 
==Välislingid==