Hajameelsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
 
{{toimeta}}
 
* Doktor Vlach räägib alati, et hajameelsuse kõige karistusväärsem vorm on see, kui inimesed unustavad [[elu]]st [[rõõm]]u tunda, kui nad võtavad [[saatus]]e kuninglikke [[kingitus|kinke]] vastu veendumuses, et see on enesestmõistetav.
** [[Zdeněk Jirotka]], "Saturnin", tlk [[Leo Metsar]], 1961, lk 34
 
* Kuid vana Greni pärast ei maksnud muret tunda. Ta seisatas laste juures, ohkas nagu tavaliselt ja lausus oma alatisel hajameelsel viisil: "Jajah, [[lapsepõlv]]e muretud [[mäng]]ud! Lapsepõlve süütud, muretud mängud, jajah."
** [[Astrid Lindgren]], "[[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 1960, ptk 2
 
* Laske kõige hajameelsemal [[inimene|inimesel]] sügavasti mõtteisse vajuda, tõstke ta püsti, pange tema [[jalg|jalad]] liikuma ja ta viib teid eksimatult [[vesi|vee]] juurde, kui kogu ümbruskonnas üldse vett leidub. Kui te [[Ameerika]] Suures [[kõrb]]es peaksite kunagi [[janu]] kannatama, proovige seda eksperimenti - loodetavasti juhtub teie karavanis olema ka mõni professor-metafüüsik. Jah, igaüks teab, et mõtiskelu ja vesi on teineteisega igavesti paari pandud.
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 25
13. rida ⟶ 6. rida:
* [Matemaatikaõpetaja Molotov:] Nüüd te näete, missugune kaabakas on inimene. Te mõelge ometi: mina olen [[sotsialist]], olen nii-öelda kõrgeim saavutis inimsoo tooniredelis — ma mõtlen seda matemaatilist — ja talitan nõnda; aga millega saavad siis küll toime igapäevased surelikud, spiisserid ja [[buržuid]], kui nõnda kaabaklikult heliseb inimsoo tooniredeli tipp. Pange seda tähele ja pidage meeles, sest seda läheb teil elus tarvis. See on õpetuseks. Inimene on kaabakas, pane ta või [[paradiis]]i elama. Oli juba [[Eeden]]is kaabakas. Sest mina… teate, kus mina olin? Mina kõndisin linnas ja [[Toomemägi|Toomel]] ning tuletasin ja tuletasin midagi meelde, sest ma teadsin, et mul peaks midagi meelde tulema. Nõnda kella seitsmeni, siis lõin käega, sest kaua sa ikka meelde tuletad, kui midagi meelde ei tule. Lõpuks arvad ju, et ei peagi midagi meelde tulema.
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]", II osa, 22. peatükk
 
 
 
25. rida ⟶ 19. rida:
</poem>
* [[Betti Alver]], "Päikeses", kogust "Tolm ja tuli"(1936)
 
 
 
* Doktor Vlach räägib alati, et hajameelsuse kõige karistusväärsem vorm on see, kui inimesed unustavad [[elu]]st [[rõõm]]u tunda, kui nad võtavad [[saatus]]e kuninglikke [[kingitus|kinke]] vastu veendumuses, et see on enesestmõistetav.
** [[Zdeněk Jirotka]], "Saturnin", tlk [[Leo Metsar]], 1961, lk 34
 
* Kuid vana Greni pärast ei maksnud muret tunda. Ta seisatas laste juures, ohkas nagu tavaliselt ja lausus oma alatisel hajameelsel viisil: "Jajah, [[lapsepõlv]]e muretud [[mäng]]ud! Lapsepõlve süütud, muretud mängud, jajah."
** [[Astrid Lindgren]], "[[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]", tlk [[Vladimir Beekman]], 1960, ptk 2