Infoühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
16. rida:
* Infoühiskonna vaatevinklist on Eestis kujunenud äärmiselt huvitav, arengu mõttes vastuoluline olukord. Enamik IT-lahendusi (ja sidelahendusi) disainitakse kusagil kaugel maal, kust need jõuavad siia kommertsiaalse kastikaubana. Meil puudub igasugune kontroll nende imeriistade saabumise või mittesaabumise üle – ühel hetkel nad lihtsalt "knokivad meie doori", omaterminite puudumisel müüakse neid ogarate [[inglise keel|ingliskeelsete]] [[lause]]te abil ning äraostmisel asuvad need riistad vaikselt muutma meie ühiskonna toimimispõhimõtteid. Hoolimata ilmsest mõjust ühiskonnale (näiteks kas või lastele ja nende maailmatajumise viisile), käsitletakse uudistooteid endiselt mingi pelga IT-asjana ning jäetakse otsustusõigus müügi- ja hooldusinimeste pädevusse. Aeg-ajalt mõni tehnik (sh mina) joriseb rahulolematult, et tuleks kaasata sotsiaalteadlasi, kuigi keegi ei kujuta täpselt ette, mismoodi see saaks toimuda. Sotsiaalteadlased aga istuvad sügaval oma [[koobas|koopas]] edasi, tegeldes (hm, ega ma nüüd ometi kedagi vihasta?) rahulikult edasi oma paarsada aastat vana ainesega. Miks mulle tundub, et humanitaaride aeg kulgeb sedavõrd aeglaselt, et [[Internet]]i jõudmist [[Eesti]]sse 1992. aastal pole nad tegelikult veel märganudki?!
* Eelkõige nähakse ID-kaardis võlurooska riigivalitsemise kulude allasurumiseks, [[riik|riigi]] lamedaks muutmiseks ning – kas mäletate seda hüüatust, et [[masin]] [[altkäemaks]]u ei võta?! Kuid peaaegu keegi ei taju pakutavas [[asi|esemes]] elustiili muutjat või uut tüüpi ühiskonna käivitajat ning pigem keegi ei tunne ideekaardis ära [[inimkond|inimkonna]] kiibistajat. Sest esimest korda inimkonna [[ajalugu|ajaloos]] on alamad kenasti arvele võetud, seni õnneks ühiskonna poolt, kel pole sihiliku ahistamise oskust ning huvitaval kombel puudub isegi arvestatav opositsioon Edgar Sõbraliku näol (vihje:
* Sõnaga, mind kui filosofeerivat tehnikut kutsutakse aeg-ajalt Athenasse ja Jääkeldrisse üritustele, kus agenda käsib arutada infoühiskonna edasist arengut. Mina tahaksin neil üritustel näha
* Infoühiskonnaks nimetavad idamaa targad säärast ühiskonda, kus suurema osa oma vabast ajast tegeldakse info loomise, levitamise, tarbimise ja manipuleerimisega (selmet käegakatsutavat saviplönni teha), kusjuures neil tegevustel on nii majanduslik, poliitiline kui ka kultuuriline aspekt (äraseletatult: nii [[raha]] nimel, et oma ego "buustida", kui ka et blogi kaudu [[arvamus]]t liiderdada). Eriti just [[tarbimine|tarbimise]] ja manipuleerimise osas ollakse Eestis äärmiselt tugevad, seetõttu on aeg [[redel]]it pidi edasi liikuda e-ühiskonda. E-ühiskond oleks siis säärane formatsioon, milles [[valitsus]]ele, [[demokraatia]]le, [[õppimine|õppimisele]], [[äri]]le ja [[tervis]]ele on e ette pandud, märkimaks, et kogu vastav tegevusala on digiteeritud ning kaugteel kättesaadavaks tehtud.
* Ühtlasi iseloomustab e-ühiskonda digitaalne lõhe: ühed inimgrupid oma varandusliku seisundi ja oskuste tõttu ei pääse ligi neile väärtustele, mida teised pruugivad kiiresti ja tõrgeteta. Nii näiteks mina ei loe [[ajaleht|ajalehtede]] tasulisi digitaalväljaandeid – ekslikult eeldades, et ligipääs infole peaks olema vaba.
| |||