Raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
[[File:Arcimboldo_Librarian_Stokholm.jpg|thumb|right|Giuseppe Arcimboldo. Raamatukoguhoidja (~1570)]]
'''Raamatukogu''' on koht, kus hoitakse suurt hulka palju [[raamat]]uid. Sageli saab neid seal lugeda, vahel isegi laenutada.
 
 
==Ilukirjanduses==
 
* Hämar, tolmune ruum, kõrgetelt raamaturiiuliteltraamatu[[riiul]]itelt tardunult allavaatavad rinnakujud, tugitoolid[[tugitool]]id, gloobused[[gloobus]]ed ja — mis kõige toredam — raamaturiiulite rägastik, milles ta võis oma tahtel rännata — kõik see muutis Jole raamatukogu õnnistatud paigaks. Kohe, kui tädi March uinus või ajas juttu [[külaline|külalisega]], ruttas Jo raamatukokku, tõmbas end suurele toolile[[tool]]ile kerra ja neelas luuletusi[[luuletus]]i, romaane[[romaan]]e, [[ajalugu]], reisikirjeldusi ja pilte[[pilt]]e nagu ehtne raamatukoi. (lk 36)
* Nii jõudsid nad lõpuks raamatukoguni. Jo plaksutas käsi ja hüppas, nagu ta alati tegi, kui talle midagi eriti meeldis. Raamatud, pildid, tujud ja huvitavad väikesed [[kapp|kapid]] täis haruldusi ja münte, mugavad uinumameelitavad tugitoolid, kummalised [[laud|lauad]] ja pronksasjad, ja kõigest ilusam — suur, lahtine, vanamoeliste kividega[[kivi]]dega raamitud [[kamin]].
:"Milline [[rikkus]]!" ohkas Jo, vajudes samettooli sügavusse. "Theodore Laurence, olete õnnelikem poiss maailmas," lisas ta veendunult.
:"Ega raamatutest üksi elada saa," vastas Laurie, noogutades peaga. (lk 49)
* [[Louisa May Alcott]], "Väikesed naised", tlk Tanni Grüntal, 2. trükk, 1995
 
 
* Kõik: [[tulevik]]u ajalugu viimsete pisiasjadeni, peainglite autobiograafiad, Raamatukogu tõeline kataloog, tuhanded ja tuhanded valekataloogid, tõestused, et need kataloogid on valed, samuti ka tõestus, et tõeline kataloog on vale, Basileidese gnostiline evangeelium, selle evangeeliumi kommentaar, selle evangeeliumi kommentaari kommentaar, tõestisündinud lugu sinu [[surm]]ast, kõikide raamatute [[tõlkimine|tõlked]] kõikidesse [[keel]]tesse, interpolatsioonid igast raamatust igasse raamatusse.
** [[Jorge Luis Borges|J. L. Borges]], "Paabeli raamatukogu". Rmt: "Hargnevate teede aed", tõlkinud Ott Ojamaa, Loomingu Raamatukogu 1972, nr 5/6, lk 62
 
 
* Tõsi on see, et isegi tavaliste raamatute suured kogumid väänavad [[ruum]]i, nagu võib kõhklemata kinnitada igaüks, kes on käinud mõnes tõeliselt vanas antikvariaadis, sellises, mis näeb välja, nagu oleks selle kavandanud [[M. Escher]] mõnel halval päeval, ja millel on rohkem treppe kui korruseid ja säärased riiuliread, mis lõppevad väikeste ustega, mis on ühele normaalmõõdus inimolendile kasutamiseks ilmselgelt liiga väikesed. Raamatukogudes valitsevaid seoseid väljendav võrrand oleks: [[teadmine]]=[[jõud]]=[[energia]]=[[aine]]=[[mass]]; korralik raamatupood on lihtsalt üks peenemat sorti [[must auk]], mis oskab lugeda.
** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!", Varrak, 2002, lk 6. Tõlkinud Allan Eichenbaum
 
 
<poem>
Raamatukogu. Kohutav [[mets]].
Kasvab kiiresti, mädaneb aeglaselt,
peidab ei tea mida, kuhu silm ei ulatu.
</poem>
* [[Maarja Kangro]], "Raamatukogu. Kohutav mets" luulekogust "Tule mu koopasse, mateeria" (2007)
 
 
 
==Aimekirjandus ja publitsistika==
 
* Võimatu on uurida [[Eesti]]t - seda maad ja rahvast -, kui ei ole olemas Eestis ilmunud väljaannete võimalikult ammendavaid kogusid.
28. rida ⟶ 51. rida:
** [[Lawrence Lessig]], "Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017.
 
* Hämar, tolmune ruum, kõrgetelt raamaturiiulitelt tardunult allavaatavad rinnakujud, tugitoolid, gloobused ja — mis kõige toredam — raamaturiiulite rägastik, milles ta võis oma tahtel rännata — kõik see muutis Jole raamatukogu õnnistatud paigaks. Kohe, kui tädi March uinus või ajas juttu külalisega, ruttas Jo raamatukokku, tõmbas end suurele toolile kerra ja neelas luuletusi, romaane, ajalugu, reisikirjeldusi ja pilte nagu ehtne raamatukoi. (lk 36)
* Nii jõudsid nad lõpuks raamatukoguni. Jo plaksutas käsi ja hüppas, nagu ta alati tegi, kui talle midagi eriti meeldis. Raamatud, pildid, tujud ja huvitavad väikesed kapid täis haruldusi ja münte, mugavad uinumameelitavad tugitoolid, kummalised lauad ja pronksasjad, ja kõigest ilusam — suur, lahtine, vanamoeliste kividega raamitud kamin.
:"Milline rikkus!" ohkas Jo, vajudes samettooli sügavusse. "Theodore Laurence, olete õnnelikem poiss maailmas," lisas ta veendunult.
:"Ega raamatutest üksi elada saa," vastas Laurie, noogutades peaga. (lk 49)
* [[Louisa May Alcott]], "Väikesed naised", tlk Tanni Grüntal, 2. trükk, 1995
 
 
<poem>
Raamatukogu. Kohutav [[mets]].
Kasvab kiiresti, mädaneb aeglaselt,
peidab ei tea mida, kuhu silm ei ulatu.
</poem>
* [[Maarja Kangro]], "Raamatukogu. Kohutav mets" luulekogust "Tule mu koopasse, mateeria" (2007)