Bolesław Prus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
* Kui keegi suudaks [[Egiptus]]e kohal tõusta kahekümne miili kõrgusele, siis näeks ta kogu selle maa omapäraseid kontuure ja imeväärset värvidevaheldust.
:Sellelt kõrguselt paistaks Egiptus talle [[valge]]te ja [[oranž]]i karva [[liiv]]ade taustal nagu suur [[madu]], kes energiliselt looklevate liigutustega rajab endale läbi [[kõrb]]e teed [[Vahemeri|Vahemere]] poole ja on juba pistnud sellesse oma kolmnurkse [[pea]], milles hiilgavad kaks [[silm]]a: vasak - [[Aleksandria]] ja parem - Damiette.
:[[Oktoober|Oktoobris]], kui [[Niilus]]e veed kogu Egiptuse üle ujutavad, on see madu vetesinist värvi, [[veebruar]]is aga, kui jõeorg kattub kevadise taimestikuga, on ta [[roheline]], sinine triip piki selga ja suur hulk siniseid soonekesi peas, - need on deltat läbivad kanalid. [[Märts]]is muutub sinine triip kitsamaks ja mao [[nahk]] sillerdab [[päike]]se paistel valmivate viljade kullast. [[Juuni]] algul, [[põud|põua]] ja [[tolm]]u käes, paistab Niilus vaevalt märgatava sinise triibukesena mao kehal, mida katab hall tolmukord nagu leinaloor. (lk 7-8)
* Säärastes tingimustes ei oleks Egiptus olnud [[tsivilisatsioon]]i hälliks, vaid üheks neist elututest [[org]]udest, milliseid [[Sahaara]] [[kõrb]]es on palju, kui püha Niiluse veed teda iga aasta [[elu]]le ei ärataks. Juuni lõpust kuni septembri lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. Oktoobri lõpust kuni järgmise [[mai]]kuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult, paljastades isegi kõige madalamad alad. Jõe [[vesi]] on siin niivõrd küllastatud mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest, et omandab pruuni värvuse, ja sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas [[muda]], mis asendab kõige paremaid väetisi. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud egiptlastel saada kolm lõikust aastas ja iga külvatud tera annab kolmsada tera saaki. (lk 8)
| |||