Arnold Rüütel: erinevus redaktsioonide vahel

 

* Jaa, Eesti on tõesti mereriik ja Eesti rannajoon on üle 3600 kilomeetri pikk ja ennesõjaaegsel perioodil Eesti Vabariigis elas küllalt suur osa eesti elanikkonnast just rannaäärsetel aladel. Selle viimase nõukogude aja vältel paratamatult sealt lahkuti, sest see oli nii range kontrolli all, et ei olnud võimalik suhelda isegi siis ülejäänud Eesti territooriumil elavate inimestega. Selle tõttu rannaelu nagu ahenes ja vähenes. Nüüd on aga rannaelu taastumas ja mitte ainult rannarahvas ei ole pöördunud tagasi oma esiisade maale, vaid ka kogu Eesti rahvas kasutab seda imeilusat loodust, mis siis rannajoone näol ja mere näol on olemas. Aga mina olen tõesti aastaid küll mere ääres käinud, aga kalale ei ole saanud. Elutempo on nii kõrge olnud, et ei ole aega olnud. Paar aastat tagasi kahel-paaril korral abikaasaga käisime väikese aerupaadiga Saaremaal siis oma kodukohas merel ja sellega ongi piirdunud kõik. Küll aga ma olen kalal käinud, aga ma ei saa nimetada ennast suureks kalameheks, aga ma olen teinud alati nii, et perele üks-kaks kala olen saanud nõnda, et on võimalik lõuna- või õhtusöök ühiselt seda kala maitsta. Niiet ma olen niisugune, võiks öelda loodushoidlik kalamees.<ref name="kala"/><ref>Terevisioon, Eesti Televisioon, 11. 09. 2006</ref> /Vastuseks küsimusele: "Teie olete Saaremaa mees, millal ise viimati kalale jõudsite, härra president?" saates Terevisioon 11. septembril 2006/

 

* Kooseluseadus pole põhimõtteline küsimus, viis-kuus protsenti inimestest on selliste vaimsete ja füüsiliste kõrvalekaldumistega.

 

<ref name="postimees-vve" >[https://www.postimees.ee/2047367/verivarsked-eestlased Verivärsked "eestlased"]. Postimees, 12. september 2003</ref>

 

}}