Mõtlemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
* Kõik mõistlik on juba ära mõeldud, tuleb ainult üritada seda üks kord veel mõtelda. (lk 30)
* Just siis ainult mõteldaksegi, kui seda, millest mõteldakse, välja mõtelda ei suudeta. (lk 30)
* Analoogiate abil mõtlemist ei või hukka mõista; analoogial on see eelis, et ta ei lõpeta mõttekäiku, et ta ei pretendeeri õieti millelegi lõplikule; seevastu induktsioon on hukatuslik, sest ta peab silmas valmisseatud eesmärki, mille saavutamiseks ta kisub kaasa nii [[vale]] kui ka [[tõde]]. (lk 64)
* Nõrkade vaimude viga on selles, et nad mõtlemises kohe üksikult üldisele lähevad, üldist aga võib ainult tervikus otsida. (lk 65-66)
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk
* "[[Öökull]]," alustas [[Jänes]] ilma pikemata, "sina ja mina oleme ainukesed, kellel on [[mõistus]]t peas. Teistel pole seal muud kui paljas pahn. Nii et kui siin [[Mets]]as mõtlemist vaja läheb - ma ütlen ''mõtlemist'' -, siis tuleb ikka meil kahel seda teha."▼
:"Jah," vastas Öökull. "Seda'nd küll." ▼
* [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 166▼
* Me kasutame mõtlemiseks teiste inimeste [[teadvus]]t. See on nagu mingi metasüntaks, kõrgem vägi, viieteistkümnes kääne, kui soovite. Iga üksik [[inimene]] on teatud mõttes parasiit - ta toitub suurelt jaolt sellest, mida teised enne teda on mõelnud ja öelnud.
* Nüüdisaja inimene on kogu oma mõttesüsteemi üles ehitanud inimese elueale, mis on umbes seitsekümmend aastat. See on ränk eksitus. Inimene peaks tundma ja identifitseerima end osana Teadvusest, kelle eluiga on vähemasti viiskümmend tuhat aastat, kelle sünnilugu algab inimese Aafrikast väljarändamisega ning [[keel]]e ja sümbolilise mõtlemise tekkega.
7. rida ⟶ 21. rida:
** [[Ülo Matjus]] 2003. aasta sügissemestril esteetika kursust lugedes. "Summa hvolkloristika, ehk, Tagasihoidlikke tähelepanekuid Tartu Ülikoolist (2002-2005)". Koostanud Tiit Kuuskmäe. Tartu, Mahetrükk 2005
▲* "[[Öökull]]," alustas [[Jänes]] ilma pikemata, "sina ja mina oleme ainukesed, kellel on [[mõistus]]t peas. Teistel pole seal muud kui paljas pahn. Nii et kui siin [[Mets]]as mõtlemist vaja läheb - ma ütlen ''mõtlemist'' -, siis tuleb ikka meil kahel seda teha."
▲:"Jah," vastas Öökull. "Seda'nd küll."
▲* [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 166
* Mõtelda saab intuitiivselt, peaaegu et instinktiivselt, oma [[kogemus]]est ja [[meeleolu]]dest lähtudes ning selleks pole muud vaja kui meelemärkusel olla ja kellegagi rääkida. Aga kui niisuguse mõtlemise vilju käsitleda, siis kipuvad need olema triviaalsed, trafaretsed ja väärad.
| |||