Muusika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Muusika''' on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks on muusikalised [[heli]]d.
* [[Eesti]] võlu on elurikkuses. Meie [[maastik]], [[kultuur]], [[keel]] on keerukad. Nende kompositsiooni mõistmiseks on aga abi muusikast. Muusika hoiab meid, selle toel me püsime. Muusikana oleme elus.▼
** [[Kalevi Kull]], "Organism kui dirigendita orkester — ja eluteaduse süda". Järelsõna [[Denis Noble]]'i raamatule "Elu muusika. Bioloogia teispool geene". Tallinn: Varrak, 2016▼
* Muusika on [[kunst]] püsida taktis.
13. rida ⟶ 11. rida:
** ''Musica est facultas differentias acutorum et gravium sonorum sensu ac ratione perpendens.''
** [[Boëthius]], "De institutione musica" (Ptolemaiosele tuginedes)
* Kunsti väärikus ilmneb muusika puhul võib-olla kõige silmapaistvamalt, sest muusikal puudub mateeria, mis tuleks maha arvata. Muusikas on kõik vorm ja sisu ning ta tõstab ja õilistab kõike, mida ta väljendab.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 49
▲* [[Eesti]] võlu on elurikkuses. Meie [[maastik]], [[kultuur]], [[keel]] on keerukad. Nende kompositsiooni mõistmiseks on aga abi muusikast. Muusika hoiab meid, selle toel me püsime. Muusikana oleme elus.
▲** [[Kalevi Kull]], "Organism kui dirigendita orkester — ja eluteaduse süda". Järelsõna [[Denis Noble]]'i raamatule "Elu muusika. Bioloogia teispool geene". Tallinn: Varrak, 2016
* [[Objektiivsus]]printsiipi saab minu arvates rakendada kogu inim[[kogemus]]ele, kuid sageli tundub see kohatu. Näiteks: mis on [[Bach]]i [[fuuga]]? Kas see on läbilõikeline invariant või kõigi selle muusikateose trükitud või kirjutatud [[koopia]]te, [[grammofoniplaat]]ide, esitluste helilainete jne ühine sisu?
| |||