Algus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
11. rida:
* [[Lao-zi]], "Daodejing", Kulgemise raamat", I. Tõlkinud [[Linnart Mäll]]
 
 
==Piibel==
 
* Alguses lõi [[Jumal]] taeva ja maa.
39. rida ⟶ 41. rida:
 
 
==Filosoofia==
 
* 4. Et mõista poliitilist [[võim]]u õigesti ja tuletada see tema algusest, peame võtma arvesse seisundit, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt — see on täieliku [[vabadus]]e seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma [[vara]] ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelleltki [[luba]] ja sõltumata teiste inimeste [[tahe|tahtest]].
** [[John Locke]], "Teine traktaat valitsemisest". Tõlkinud Alar Kilp.
 
 
* Algus on olemasolu, millele eelneb aeg, mil asja, mis algab, veel ei olnud.
** [[Immanuel Kant]], "Puhta mõistuse kriitika", B 482
 
* Iga algus on kerge, ja viimaste astmeteni jõuavad väga vähesed.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 37
 
 
* [[Puhkus]]est, pimedusest, unedest ja [[unistus]]test saab kõik, mis on, alguse. Uned ja unistused ei mahu valgesse [[aeg]]a ja askeldustesse. Nad on liiga haprad ja õrnad ning ei suuda end teha nähtavaks ja kuuldavaks. Vaid pimedus ja [[vaikus]] pakuvad selleks piisavalt vaba ruumi.
49. rida ⟶ 60. rida:
:Aga teine võimalus on see, et müüt ärkab niimoodi, et ongi algusest peale täiesti uus. Ta saab olla ainult täiesti uus, ta saab olla ainult tänapäevane. Mitte ajaloolises mõttes, vaid selles, et see ongi niisugune lugu (või niisugune struktuur), mis on tõeline ja reaalne ainult siis, kui kõneleb meile pigem [[tulevik]]ust kui [[minevik]]ust.
** [[Hasso Krull]] (Juhan Raud [https://kultuur.postimees.ee/6511827/hasso-krull-jaagem-eurooplasteks-et-kusida-kes-on-eestlased Hasso Krull: jäägem eurooplasteks, et küsida, kes on eestlased] Postimees, 31. jaanuar 2019, intervjuu)
 
==Proosa==
 
* "Ajal ei ole jaotusi, mis märgiks selle möödumist; kunagi ei kuuluta äikesetorm või trompetihüüded uue kuu või [[aasta]] algust. Isegi kui algab uus sajand, oleme ainult meie, surelikud, need, kes helistavad kelli ja paugutavad püstoleid."
** [[Thomas Mann]], "Võlumägi"
 
* ''Kust sai maailm alguse?'' seisis seal.
:Pole õrna aimugi, mõtles Sofie. Kas keegi üldse teab seda? Kuid küsimus paistis Sofiele olevat siiski õigustatud. Esimest korda elus mõtles ta, et on peaaegu võimatu elada maailmas, küsimata, kust see on alguse saanud.
** [[Jostein Gaarder]], "Sofie maailm". Tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri 1996, lk 14
 
* [[Noorus|Noorest]] peast usutakse, et [[seks]] on [[usaldamine|usalduslikkuse]] kõrgpunkt. Hiljem avastatakse, et see on vaevu algus.
** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju". Tõlkinud Arvo Alas. Varrak 1997, lk 348
 
* [Alain de Carnillac:] Ma mäletan su [[laul]]u — et [[needus]] viimaks lõpeb. See on ainus laul, mida ma ei usu. Needus ei lõpe kunagi, sest tal pole ka algust. Me kanname seda kaasas niikaua kui elame ja selle needuse all ägab kogu [[maailm]].
69. rida ⟶ 76. rida:
* Kui ma olen läinud tagasi kaugele minevikku, siis ainult selleks, et otsida. Et ma vahest õnnekombel leiaksin sealt tee alguse ja seda teed käies võiksin paremini mõista, kus me praegu oleme."
** Karl Ristikivi, "Lohe hambad". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 167
 
* ''Kust sai maailm alguse?'' seisis seal.
:Pole õrna aimugi, mõtles Sofie. Kas keegi üldse teab seda? Kuid küsimus paistis Sofiele olevat siiski õigustatud. Esimest korda elus mõtles ta, et on peaaegu võimatu elada maailmas, küsimata, kust see on alguse saanud.
** [[Jostein Gaarder]], "Sofie maailm". Tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri 1996, lk 14
 
* [[Noorus|Noorest]] peast usutakse, et [[seks]] on [[usaldamine|usalduslikkuse]] kõrgpunkt. Hiljem avastatakse, et see on vaevu algus.
** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju". Tõlkinud Arvo Alas. Varrak 1997, lk 348
 
 
* Aga ükski elav hing ei tea, mida [Suur Torm] tähendab. Võib-olla täielikku [[vaikus]]t. Vaikust, mida kuulab [[Tuul]] üksinda. Nii nagu alguses. Mis polnud üldse ammu, sest [[Vilsandi|Lõpmatus]] on õieti verinoor. Muidugi: samas on ta arvamata vana. Tema luukont, see hall kalju, on tehtud sadade ja sadade miljonite aastate eest elanud kirjute [[korall]]ide ihust. See oli siis, kui ta asus tükk maad ekvaatorile lähemal ja tema kohal loksus soe madal meri. [---] Alles paari tuhande aasta eest pistis tema esimene kaljunukk oma nina merest välja. (lk 181)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019
 
 
==Luule==
 
* Alguses oli tegu.
** [[Johann Wolfgang von Goethe]], "[[Faust]]", I osa
 
 
 
88. rida ⟶ 110. rida:
</poem>
* [[Henrik Visnapuu]], "Kaks algust" (1912)
 
 
 
106. rida ⟶ 129. rida:
</poem>
* [[Ene Mihkelson]], "* Te hulka laulikud ma julgest tulen" kogust "Tulek on su saatus" (1987)
 
 
 
117. rida ⟶ 141. rida:
 
 
* Alguses oli tegu.
** [[Johann Wolfgang von Goethe]], "[[Faust]]", I osa
 
* Algus on olemasolu, millele eelneb aeg, mil asja, mis algab, veel ei olnud.
** [[Immanuel Kant]], "Puhta mõistuse kriitika", B 482
 
==Allikata==