Erinevus lehekülje "Joel Haahtela" redaktsioonide vahel

* Vend Paul kõnnib mu kõrval ja ütleb, et on [[ime]]sid, mis juhtuvad kiiresti ja on imesid, mis juhtuvad aeglaselt. Kiireid imesid ootavad inimesed hea meelega, aga aeglasi imesid nad isegi ei märka. Ja [[maailm]] on ometi täis aeglasi imesid. Tihti näeb Jumala juhatust alles tagantjärele. (lk 78)
* Siin [[klooster|kloostris]] püüavad nad uuesti kodutee leida, märgib vend Paul. Kuid kerge see pole. Olgugi et vennad loobuvad maisest varast, toob igaüks siiski kaasa enda, oma väikluse, oma osa maailma [[kurjus]]est. Ent vahest on põhjust rõõmustada ka [[iseloom]]u puudulikkuse üle, sest need hoiavad meele [[alandlikkus|alandliku]]. Kui voorusest saab [[põhjus]] uhkustamiseks, lakkab see ju olemast [[voorus]]. (lk 83)
* Mõtlen, et nüüd on tarvis korralikku [[torm]]i, mis torgiks ihu, ajaks maailmakorra sassi ja paiskaks kellad [[meri|merre]]. On tarvis [[katus]]eid rebivaid iile, langevaid [[puu|puid]], pikki elektrikatkestusi, üleujutatud teid, [[sild]]ade ja maandumisradade sulgemist, erakorralisi uudistesaateid, midagi, mis raputaks meid lahti ja tõstaks õhku ja paneks end elusana tundma. (lk 106)
* ...igaühes meist on algusest peale mõlk. See ei kao kunagi, aga meie ülesanne on leida koht, kus sellega saab elada. Ja koguda enda ümber inimesed, kes ei hooli selle olemasolust, ei mõista meid hukka. (lk 139)
 
==Välislingid==