Aime Maripuu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
122. rida:
:Puuvõserik all kaldaribal ja mets ülal järsakul varjas koopasuu kenasti ära. Sissepääs oligi jõe salakäärus ainuüksi vee poolt ja poolpalkidest lükandukski sissetungijate takistamiseks varuks.
:Mitte keegi peale omaküla rahva ei võinud Suurest Sõjatarest teada. Jõekäär ja kaldapuud varjasid võlvsuud ka juhuslike sõudjate eest, kes oma paatidega piki Võhandut tulid, kalamehemõtted kõvasti peas. (lk 26-27)
 
==="Lugulaul kolmest ratsanikust"===
* Hallvalkjas jõeudu seal all näis pehmena ja turvalisena selle päikese verise vaate ees. Tundus, nagu oleks Piusa kõrgelt üle kallaste kerkinud ja voogaks nüüd suurena ja valgena all orupõhjas, täites seda üha enam ja enam ning tõustes üsna silmanähtavalt ja kuidagi unustustpakkuvalt vaevatud ratsanikele vastu. Suur pehmevalge une-Piusa jäljetuks sukeldumiseks. (lk 30)
 
* Kuhu sa põgened, verine ja vihane, omaenese maal, kui kõikjalt kiiskab vastu raudmeeste odahambune vägi, hobusedki kui raudpeletised sinu enese elusooja ja pehmete ninasõõrmetega hohotava ratsu vastas? (lk 31)
 
* Ohtu eel tõmbus päevaleitsak tihkeks vaigulõhnaste metsade vahel ja lümitas raskelt põllulappide kohal. Ju seepärast oligi orupõhjast kerkiv niiske võitu jahedus nagu vee-läheduse-tõotus meeste ja loomade tarvis. Piimjasvalgest ja voogavast unustuse-udust kõnelemata.
:Vana-Kaspargi, ise otseti hobusel, rängalt haavatud nagu ta oli, tõstis raskevõitu vaate ratsu karedatelt lakajõhvidelt ja tunnistas järsakusarnast orgu viivat teed.
:"Et minu silmad veel Piusatki näha saavad," ühmas ta endamisi. "Ennäe, eks ole Piusa kui va]ges hames ema, kes lapsestunud ja haigele raugale käed vastu sirutab." (lk 31)
 
=="Jäljed ümber järve"==