Tulekahju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
* Taat [[uni|magas]] küll sellel [[päev]]al isegi [[kaks]] vihmaund, aga [[õhtu]] tuli selge kui [[klaas]] – ennustus pikk, kauakestev [[põud]]. Palavad tulid ajad. Oli niisuguseid päevi, et taevas oli [[valge]] kui klaas ja [[pilv]]etompugi ei olnud näha. [[leht|Puulehed]] närtsisid keskpäeval ja ainult jaheda õhtu tulles tõusid lehed uuesti kikki. [[Kuusk|Kuused]] kuivasid [[punane|punaseks]] ja [[okas|okkad]] langesid maha. Oli kõrvetavaid päevi, et perenaised küpsetasid toakatusel [[leib]]a, viskasid taigna sinna, ja mõne tunni pärast oligi valmis. Ja tulekahjud möllasid igal pool.
** [[Juhan Jaik]], [https://et.wikisource.org/wiki/V%C3%B5rumaa_jutud/Vihmatark "Vihmatark"] kogust "Võrumaa jutud"
* Looduslikult süttivad metsad [[välk|välgulöögist]]. Kui [[vihm]]a sajab seejuures mõõdukalt ning looduses on pikalt valitsenud [[põud]], levib [[tulekahju|põleng]] suurele alale. Okasmetsade vööndis on looduslikud põlengud tavalised ja on teada vähemalt sadakond kitsalt kohastunud liiki, kes vajavad eluks põlenud puitu või [[maapind]]a, nende hulgas on nii soontaimi, samblikke, samblaid, [[putukad|putukaid]], kui ka seeni. Inimene näeb aga harjumuspärase keskkonna kadumist [---]. (lk 108, "Metsapõleng")
** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016
==Luule==
| |||