Heidi Iivari: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
HC: + 7 kategooriat
Resümee puudub
23. rida:
** Heidi Iivari, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/eesti-keele-aasta/heidi-iivari/ "Keelele tuleb kasuks. Heidi Iivari] Sirp, 08.02.2019
 
* Tegelikult tulevad Tartu [[soomlased]] siinsetele kultuuriüritustele hea meelega, isegi kui need on eestikeelsed. Nad ei saaks osaleda, kui ei oskaks eesti keelt. Nooremat põlvkonda[[põlvkond]]a ma väga hästi ei tunne, aga arvan, et Tartus seda mulli nii väga ei ole. Kui võrrelda soomlastega Tartu teiste vähemuste esindajaid, siis näiteks [[itaallased]] oskavad eesti keelt vähem ja suhtlevadki seetõttu rohkem teiste välismaalastega.
* Eestis on igaühel võimalus oma raamat välja anda. Kui annad Soomes teose välja ilma [[kirjastus]]eta, ei võeta sind kirjanikuna tõsiselt. Selle juures panebki mind imestama, et Eestis puudub teatavat laadi eksperimentaalne kirjandus, milles katsetatakse vormiga ning segatakse fakti ja fiktsiooni. Eesti kirjandus on rohkem traditsiooniline ja kesksel kohal on siin [[narratiiv]].
* Õnneks pole enam seda probleemi, et naiste kirjandus ei saa tähelepanu. Soome-rootsi kirjanik [[Märta Tikkanen]] on välja toonud, et veel 1990ndate alguses olid kirjandusürituste laval mehed, kes andsid auhindu meestele. Kui 1970. aastatel ilmus mõnel naisel raamat, pandi ta nimetuse naiskirjanik alla. Ma absoluutselt ei kannata selliseid tiitleid nagu naiskirjanik või meeskirjanik.