Keskaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
* Keskaeg on kõigi tänapäeva "kuumade" probleemide allikas, ja pole midagi imestada, et me pöördume tagasi selle perioodi juurde iga kord, kui tunneme huvi oma päritolu vastu. Kõik probleemid, mida arutatakse Ühisturu istungitel, pärinevad keskaegse [[Euroopa]] oludest.
* Uus ajastu algas inimvaimu rabavate saavutustega: [[Ameerika]] avastamine, Granada vabastamine (millega hävitati [[araablased|araablaste]] teaduslik pärand, mis oleks ennetanud [[renessanss]]i ja uusaegse [[teadus]]e teket), teise diasporaa algus [[juudid|juutide]] väljaajamisega [[Hispaania]]st (pogrommid leiutati ristisõdijate poolt juba varem; Lääne [[tsivilisatsioon]]i sugupuu on keeruline).
* Peagi hakkas [[Chateaubriand]] ülistama [[keldid|keltide]] [[mets]]a alla kerkinud gooti [[katedraal]]e, samal ajal kui tänu [[Walter Scott]]ile, [[Victor Hugo]]le ja Eugene Emmanuel Viollet-le-Duc'i (1814-1879) restaureerimistegevusele võis kogu 19. sajand unistada oma keskajast, makstes nii [[Napoleon]]ile kätte tema valgustusliku teo eest, kui too lasi maha võtta [[Notre Dame]]'i tümpanoni, et imperaatorlik korteež saaks katedraali sisse marssida.
* Isegi kui meid saadavad [[Aristoteles]] ja [[Platon]], käsitleme neid keskaegsetelt eelkäijatelt saadud terminites. Kui keegi need keskaegsed ladestused Aristotelesest välja kraabiks ja teda uut moodi loeks, ehiks see uutmoodi loetud Aristoteles akadeemiliste [[raamatukogu]]de [[riiul]]eid, kuid ei haakuks meie igapäevaeluga.
* See keskaeg, mis on kummitanud iga [[vaimustus]]est lõkkele löönud sekti, saadab meid praegugi ja jääb saatma ka edaspidi, kuni viimsepäeva loojakuni. Olgugi paljude hulluste allikas, püsib ta siiski kui pidev hoiatus. Mõnikord polegi see võib-olla nii keskaegne mõte, et [[lõpp]] on lähedal ja et erariides [[Antikristus]] on [[uks]]ele koputamas.
** [[Umberto Eco]], "Unistades keskajast". Tõlkinud Marge Käsper. Vikerkaar 4/5 1998