Erinevus lehekülje "Aeg" redaktsioonide vahel

Lisatud 70 baiti ,  8 kuu eest
resümee puudub
 
 
* Peaksime hoolega uurima põhjusi[[põhjus]]i, kuidas tänapäeva [[inimene]] on üldse jõudnud sedavõrd sürreaalse mõtteviisi rüppe, et iga mõttevälgatus üle [[sada|saja]] aasta künnise tundub naeruväärsena, sellal kui kütid-korilased opereerisid kujuteldamatult suuremate ajaskaaladega. Kes ja millal näppas meie [[tulevik]]u?
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad, 2013, lk 11
 
* [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894)
 
* See pole [[rutt|kiirustamine]], mis teeb inimese närviliseks. Seda teeb olukord, kui tead, et on kiire, et aeg kaob, ja ometi ei saa midagi teha. See on nagu [[unenägu|unenäos]], kui katsud joosta, aga [[jalg|jalad]] on nagu maa külge aheldatud. (lk 212)
** Karl Ristikivi, "[[Kahekordne mäng]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972
 
* Aga eks me anna kogu aeg endast midagi, mida me kunagi tagasi ei saa. Ma mõtlen aega. Iga päev, iga [[tund]], iga [[minut]] kaob. Aga sellele me ei mõtle, sest seda peame loomulikuks. Me ei küsi kunagi, miks just see peaks olema loomulik, sest me oleme ise määranud piirid[[piir]]id. (25. mai)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976
 
* Sest selline on Aja müsteerium. [[Mälu]] just nagu säilitaks teda. Aga nimelt säilitaks. Nagu muuseumis[[muuseum]]is. Klaasi taga. Puutuda ei saa. Ja on see päris või on võlts, kes ütleks! Ja ta teab, see kergemeelne ja ettevaatamatu rändur, kes arvas, et võib karistamatult külastada oma Minevikku[[Minevik]]ku, et ta ei tule sinna enam iial tagasi. Et nüüdsest jätab ta selle paiga - ja selle aja - ''á Dieu'', kelle omad need muidugi ongi. Sest võib-olla - me ei tea ega võigi teada - on Jumalas[[Jumal]]as tõesti minevik olemas, aga olemas saab miski olla vaid oleviku[[olevik]]u kujul. Mida kah, meie tavalistes eludes, õieti olemas polegi. Kui Jumalas on tõesti Olevik, on temas ka kõik muu.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA 2019, lk 128
 
==Maailma proosa==
 
* Nüüd toimub kõik nii kiiresti, et me juba praegu elame selles, mis hetke[[hetk]]e pärast muutub Vanadeks Headeks Aegadeks.
** [[Peter Høeg]] "Preili Smilla lumetaju", Varrak 1997, tlk Arvo Alas, lk 319
 
* Aeg jahutab, aeg selgitab, ükski [[meeleolu]] ei saa kesta mitmeid tunde täiesti muutumatuna.
* Ajal ei ole jaotusi, mis märgiks selle möödumist; kunagi ei kuuluta äikesetorm või trompetihüüded uue kuu või [[aasta]] algust. Isegi kui algab uus [[sajand]], oleme ainult meie, surelikud, need, kes helistavad kelli ja paugutavad püstoleid.
** [[Thomas Mann]] ("Võlumägi", 1924)