Prillid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
10. rida:
* [Slopašev:] Vahi kultuurilise inimese [[silm]]aga, prill ees, ja ei näe õieti, kas [[koer]] või [[hunt]], aga koer tunneb koera kohe.
** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" II, 10. peatükk
 
* Poola päritoluga kihvt matemaatika[[õpetaja]], keda endamisi "prillmaoks" nimetasin, oli mind ühe ülesandega isegi armuliselt aidanud, kui [[puuhalg|kasehalu]] mahtu kuidagi ei osanud välja arvutada... Sama [[lühinägelikkus|lühinägelik]], paksude raamideta prillidega äbarik [[brünett]], kes minu emale vanematekoosolekul oli ninakalt öelnud, et ta "tegeleb ainult andekate õpilastega!".
* [[Karin Saarsen]], "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993, lk 13
 
* Tõesti, ajad on sitad mis sitad. Juba mitu aastat pole saanud ühelegi linnamehele molli anda. Omal ajal, jumaluke, oli see igapäevane asi! Siis oli liiklus [[linn]]a ja Puravere vahel tihe, isegi [[talv]]el tarvitses vaid baari minna, kui otsemaid mõni võõras [[nägu]] silma hakkas. Siis võtsid väikesed [[joomine|joogid]], lobisesid baaridaamiga, aga ise pidasid tundmatut molkust hoolega silmas. Ja kui see siis ennast minekule asutas, olid paari pika sammuga tal kannul, ja enne kui linnast tulnud sitavares arugi sai, sõitsid otsejoones talle lõuga. Pärast tulid sisse tagasi, võtsid veel ühe [[viin]]a, tegid ehk mõne nägusama eidega tantsugi ja näitasid talle oma kergelt punetavaid sõrmenukke. Rääkisid, mis näoga linnamees oma paugu oli vastu võtnud, mida vastu kobises, kas [[veri|verd]] ja tatti ka lendas. Mõnel prillipapal läksid koguni prillid katki! Sellest kõigest oli tore jutustada, plika su kaenlas kihistas nii magusasti ja hinges oli uhke tunne.