Romad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' * [Švejk hullumajast:] "Ma sain seal kokku ka mitme professoriga. Üks nendest käis kogu aeg mu kannul ja seletas, et mustlaste häll on olnud Krkonošes, teine aga tegi m...' |
Resümee puudub |
||
2. rida:
* [Švejk hullumajast:] "Ma sain seal kokku ka mitme [[professor]]iga. Üks nendest käis kogu aeg mu kannul ja seletas, et mustlaste häll on olnud Krkonošes, teine aga tegi mulle selgeks, et [[maakera]] sees on veel üks maakera, hulga suurem kui välimine." (lk 38)
** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975
* Jutustatakse, et [[Marie Curie]]'le olevat mustlane kunagi ennustanud, et ta saab maailmakuulsaks. Marie oli tollal veel [[Varssav]]i gümnaasiumi õpilane. "Kas saan [[kuninganna]]ks?" oli ta [[naer]]des küsinud. "Ei," vastanud mustlasnaine, "kuid [[kuulsus|kuulsaks]] sa saad." Ja kui Marie Curie 68-aastaselt suri, oli ta tõepoolest kuulsaim [[naine]] maailmas.
** "Marie Curie elutöö", Uus Eesti, nr. 324, 26 november 1938, lk 12
<poem>
Seisab segavereline
siit rootslane, sealt mustlane,
veidi sugulas-soomet ja ingerit, taani ja poola sinist,
alamsaksa aadellikkust, viimastes aastaringides venet
sekka kolgaste lombakaid põlvkondi, [[verepilastus]]t, pealegi
[[sõda]]des, katkudes hooti peaaegu viimseni [[muld]]a jooksnud, ainult
[[keel]] veel veritseb, ainult keel veel
enam-vähem terve ja vana, ainult keel veel käib, [[mees]]
seisab, mees seisab, seisab segavereline,
metsastajate ja meresõitjate
küsitav, vägagi küsitav järglane
</poem>
* [[Paul-Eerik Rummo]], "Miks ma välismaale ei põgene" 3, [1970-1971], Vikerkaar 6/1987
[[Kategooria:Rahvad]]
| |||