Käimla: erinevus redaktsioonide vahel

* [Kuidas vabatahtlik keeldus käimlat kasimast:] "Peldikud lendasid sinna-tänna, nagu mõnes Pavla Moudrá [[lastelaul]]ukeses." (lk 404)▼

* Sõdurid kükitasid kenasti üksteise kõrval kahe sügava [[kraav]]i kohal nagu [[pääsuke]]sed [[telefon]]itraatidel, enne kui nad [[sügis]]el alustavad lendu [[Aafrika]]sse. /…/ Vasakul tiival istus Švejk, kes oli end samuti teiste kõvale litsunud, ja luges huviga [[jumal]] teab millises Ružena Jesenska [[romaan]]ist väljarebitud [[paber]]itükki. /…/ Kui Švejk [[silm]]ad paberilt tõstis, pöördus ta [[pilk]] nagu kogemata peldiku ukse poole ja ta üllatus. [[Uks]]el seisis täies paraadmundris eilne härra [[kindralmajor]] oma [[adjutant|adjutandiga]] ja nende kõrval [[leitnant]] Dub, kes neile midagi püüdlikult seletas.▼

:Švejk vaatas ringi. Kõik istusid kraavi kohal rahulikult edasi ja ainult untrid olid kuidagi ehmunult tardunud ja liikumatud. ▼

:Švejk tundis olukorra tõsidust. Ta kargas püsti, nagu ta oli, [[püksid]] rebadel, rihm kaelas, kasutas veel viimasel silmapilgul paberitükki ja möirgas: ▼

:"Einstellen! Auf! Habtacht! Rechtsschaut!" (sks k Jätta! Püsti! Valvel! Paremale vaat!)▼

:Ning andis au. (lk 561)▼

* [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975▼

* Meie kemmerg andis alevis tooni sanitaarnõuete poolest. /---/ Igal [[maja]]l oli õuekemmerg, alates räämas ja kägisevatest hüttidest kuni päris nägusate hooneteni, mille seas meie oma oli kahtlemata üks parimaid. Sestsaadik kui kemmergud haruldaseks jäid, on nende üle aastaid palju nalja heidetud, aga mingid naeruväärt ehitised need ei olnud ja nõudsid tublisti hoolt, et neist häbiplekki ei saaks. ▼

:Peale tolle eraldi hügieenitempli oli meil majas veel [[haigus]]e korral kasutamiseks mõeldud keemiaklosett, mis aga läks käiku haruharva, sest see kippus niivõrd tõrkuma ja haisu ajama, et vaid masendas niigi õnnetut haiget.▼

* [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 17▼

* Isegi kõige tavalisemas tundmatus peldikus võisid peituda pisemat sorti koledused, näiteks herilasepesad, suured [[ämblik]]ud, salapärased sahistajad [[katus]]e all ja kord, ühel eriti karmil [[talv]]el, koguni väike talveunes [[karu]], kes kogu perel ägedat kõhukinnisust põhjustas, kuni neil lõpuks õnnestus teda veenda heinaküüni ümber kolima. Nõia peldikus võis olla mida iganes. (lk 22)▼

* "Tegelikult kasutaksin ma heameelega teie peldikut," ütles Esk.▼

:Mehel kukkus [[suu]] lahti.▼

:"See siin on pargas, eijah?" ▼

:"Jah?"▼

:"See tähendab, et meil on ainult [[jõgi]]." Mees patsutas tüdruku kätt.▼

:"Ära muretse," lisas ta. "Ta on sellega juba üsna harjunud." (lk 88)▼

* [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999▼

* "Tagasihoovav tualett?"▼

:"Muguvastased vembumehed," ütles härra Weasley kulmu kortsutades. "Möödunud nädalal oli meil [[kaks]], üks Wimbledonis, [[üks]] Elephant and Castle'is. Mugud tõmbavad hoovast, kuid selle asemel, et kõik kaoks - noh, sa oskad kujutleda. Nad vaesekesed muudkui kutsusid neid - ''torujurasid'', nii see vist minu meelest on - tead küll, need, kes torusid ja muid asju parandavad."▼

* [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Fööniksi Ordu". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Varrak 2003, lk 136▼

* '''KEMPS.''' Kemps on kõige väiksem ruum terves [[korter]]is, aga ega ta sellepärast veel kõige üksildasem pole. Alailma kostab kempsu poolt vee kohinat: keegi on kempsus ja tõmbab vett. Kempsu kasutavad kõik, aga juttu tehakse tast vähe. Kempsu nimegi pole viisakas suhu võtta. Kemmerg ja peldik kõlavad küll veel hullemini. Kõige peenem oleks öelda tualett, aga kuidas sa ütled. Ehk ongi viga selles, et kempsule pole päris õiget nime leitud. Kui see kord välja mõeldakse, võib ehk kempsustki sama vabalt rääkida kui vannitoast või [[köök|köögist]]. Ega kempsul pole teiste ruumide ees häbeneda miskit.▼

** [[Tiia Toomet]], "Kodused asjad", Tallinn: Eesti Raamat, 1987▼

* Kes see sinna [[Venetsueela]]sse ikka tikub ja mida olekski tal seal teha? Tegelikult muidugi oleks, see suur maa on päris ilus ja rikas. Toon vaid ühe näite. Venetsueelas on igal pool tasuta ja puhtad - ütleme viisakamalt - väljakäigud. ▼

:Kes oli see julge kirjanik, kes nõukogude ajal (üsna lõpus loomulikult) julges kirjutada, et kultuur algab WC-st, selle kultuurist? Oli see [[Viivi Luik]] või [[Enn Vetemaa]]? Või mõlemad? Ma ei tea, kas silmas peeti lõhnasid või midagi muud. Aga ma mäletan suust suhu levinud, [[Mart Raud|Mart Rauale]] omistatavat värssi ''Ma palju käind ja palju näind,/ mis vaatamist ju vääris,/ ent [[Moskva]]s leidsin peldiku,/ mis sita ära määris''. Aga Venetsueelas leiad sa ka igas vaestelinnas või viimases indiaani kolkakülas [[Simon Bolivar|Bolivari]] kujuga Bolivari-nimelise keskväljaku, seal lähedal on kindlasti kas veidi tagasihoidlikum või päris uhke WC, mis on ööpäev läbi kõigile lahkelt lahti. Kindlasti on kraanivalamu äärelohus roosa lõhnaseep, käsi võid [[käterätt]]i pühkida või tuulutada. Seda on teinud [[nafta]]tulud ja Venetsueelas viljeldav omapärane [[sotsialism]], mis ainult pisut sarnaneb [[Rootsi]] sotsialismiga, kuigi viimane on vist eeskujuks. Teine põhjus on muidugi [[troopika]]. Moskvas ei teeks kasimata peldik talvel külmaga kellelegi suurt viga, seda oleks ainult vastik vaadata. Venetsueelas aga talve ei ole, päike lõõmab aasta otsa seniidis ning oh neid taude ja haigusi, mis siis leviksid, kui neil oleksid Moskva peldikud. Nad on juba järele proovinud, nad ei saa teisiti, nad peavad selle asja korras hoidma. ▼

:Ausalt öelda, ei tahtnud peldikutest alustada, aga jutt läheb ise lahti ja kunagi ei tea, mis koha pealt. Antagu andeks. ▼

* [[Olev Remsu]], "Valge ja must (La Puertas, Andides)", Vikerkaar 3/1998, lk 2▼