Gertrude Stein: erinevus redaktsioonide vahel

* Fernande’il oli kaks teemat, [[kübar]]ad ja [[lõhnaõli]]d. Tol esimesel päeval me vestlesime kübaratest. Ta armastas kübaraid, tal oli kübarast tõeliselt prantslaslik arusaamine, kui tänaval ükski mees kübara pihta vaimukust lendu ei lasknud, oli see läbi kukkunud. Ükskord hiljem jalutasime temaga koos Montmartre’il[[Montmartre]]’il. Temal oli peas suur [[kollane]] kübar ja minul palju väiksem [[sinine]]. Üks töömees seisatas, kui me mööda jalutasime, ja hõikas, vaat kus paistavad korraga [[päike]] ja [[kuu]]. Ahaa, ütles Fernande mulle särava naeratusega, näed meie kübaratel on menu. (lk 17)

* Selleks et [[prantsuse keelekeel]]e tundi teha, peab muidugi vestlema ning Fernande’il oli kolm teemat, kübarad, meil polnud kübarate kohta rohkem suurt midagi öelda, parfüümid, parfüümide kohta oli meil üht-teist öelda. Parfüümidega läks Fernande tõepoolest suuresti liiale, Montmartre lõi tema pärast kihama, sest kord oli ta ostnud pudeli lõhnaõli nimega "Suits" ja maksnud selle eest kaheksakümmend franki tollal kuusteist dollarit ja sellel polnud üleüldse lõhna, ainult fantastiline värv nagu tõeline pudelisse püütud suits. Tema kolmas teema oli [[karusnahk]]ade kategooriad. Karusnaha kategooriaid oli kolm, oli esimene kategooria, sooblid, teine kategooria hermeliin ja tšintšilja, kolmas kategooria nirk rebane ja orav. See oli kõige üllatavam jutt, mis ma [[Pariis]]is kuulsin. Mind üllatas: tšintšilja teisel kohal, oravat nimetatakse karusnahaks ja hülgenahka ei mainitagi.