Redaktsioon: 2. detsember 2020, kell 23:47 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. veebruar 2021, kell 01:26 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
53. rida: :Arhitekti süda tundus Madisele kui vääriskivi, mis ei võta kriimu külge: "Kas tasub nii tõsiselt. Mis sa nüüd! Siin soolad sa küll üle." :Ja Madis nohises. Kultiveerimatult. Nähtavalt. Liiga alasti oli Madis. Igav puine eesti mees, kes soojendab oma [[igatsus]]i rinnas nagu usse, nagu [[madu]], mis keerab end lõpuks ümber igatseja kaela. * "Tulevikumees," ehmus Madis. Ta kartis [[tulevik]]ku. Ta polnud harjunud mõttega, et kord pole see ehk kraavgi, kus ta luud päevavalgusega üheks saavad, vaid niisama üks mätas või kühm, maja vundament, maan[[tee]] või liiva[[kõrb]]. Või mitte midagi. Ning on üsna ükskõik, kas sul siinpool oli kedagi. [[~~sõbed~~sõber\|Sõpru]], [[asi\|asju]], ideaale, väljendugu need milles tahes või millistena tahes. Ja seetõttu pole mõtet teha endale asjatut peavalu, südamevalu, üldse [[valu]], vaid võtta ilma, nagu see on, võtta julmalt ja kõhklemata. Võtta maja, võtta tüdruk, võtta oma ihu, kuni see on ihu. Tark mees on tasakaalukas, teda ei sega kired ega [[nõrkus]]ed. Tark mees läheb edasi sinna, kust kumab olgu või kardetav tulevik. * Mis kujundaja tema nüüd, [[lohe]] seljataga lohisemas nagu vana viisk. Ei mingeid maharaiumist vajavaid päid. Lihtsalt [[vari]]. Tabamatu. * Tüdrukule meeldis kõik, mis inetu. Mis [[kõrv]]a lõikas, mis suulae hõõguma pani. — Nüüd märkas seda Madiski. Alles nüüd! — Ja ei meeldinud mitte sellepärast, et oleks olnud [[inetus]]e kummardaja, vaid edasiviiva dissonantsi pärast. Madis unustas [[suu]]gi lahti.

Ene Mihkelson: erinevus redaktsioonide vahel