Redaktsioon: 9. veebruar 2021, kell 20:12 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. veebruar 2021, kell 20:13 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust →‎Kolmas osa Uuem muudatus →
345. rida: ===Kolmas osa=== * "Palun teid, Aramis," sõnas d’Artagnan, "kirjutage meie nimed üles oma ilusa väikese [[käekiri\|käekirjaga]], millega te kunagi kirjutasite Marie Michonile, hoiatades teda, et selle härra ema kavatseb lasta lord Buckinghami mõrvata." :Mordaunt kannatas selle järjekordse torke silmagi pilgutamata välja. Ta seisis käed risti rinnal ja näis olevat nii rahulik, nagu inimene sellises olukorras üldse olla võib. Kui see polnud julgus, oli see vähemalt [[uhkus]]. Ja viimane omadus on esimesele väga lähedane. (lk 706) * [D'Artagnan Athosele:] "Selles mängus on ~~seaduseks~~[[seadus]]eks, et kes ei tapa, see, tapetakse. Öelge nüüd, mu armas, kas teie patukahetsuslikud nutulaulud näevad ette sedagi, et härra Mordaunt peab meid ohvriks tooma oma pojalikule pieteedile? Kui see on teie arvamine, öelge julgesti." (lk 710) * "Kuidas nii, härra Mouston, kas inglased ei armasta siis ~~veini~~[[vein]]i?" :"Nad jälestavad seda." :"Aga ma olen ometi näinud neid seda joomas." :"Ainult karistuseks," jätkas Mousqueton rinda ette ajades, "seda tõendab see, et üks inglise prints uppus Malvaasia veini ~~vaati~~[[vaat]]i, kuhu ta oli pistetud. Kuulsin ise, kuidas härra abee d’Herblay sellest jutustas." :"Vaat kus tobe!" leidis Blaisois. "Mina oleksin hea meelega tema asemel olnud!" (lk 726) * "Võtta!" ütles Blaisois. "Himustada ligimese vara! See on keelatud, niipalju kui mina tean." :"Kus see keelatud on?" küsis Mousqueton. :"Jumala või kiriku [[kümme käsku\|kümnes käsus]], ma ei mäleta enam, kelle käsud need just olid. Aga ma tean, et on öeldud: "Ära himusta oma ligimese vara ega tema naist."" :"Küll on teil aga lapse aru, härra Blaisois," ütles Mousqueton õpetlikul toonil, "jah, lapse aru, ma kordan seda. Kus on pühakirjas öeldud, et inglased on teie [[ligimesed]], vastake mulle? :"Niisugust asja pole küll kuskil öeldud, see on tõsi, vastas Blaisois, "vähemalt ei mäleta ma midagi seesugust." (lk 727) * "Kuid miks peaks meid ähvardama suurem hädaoht kui Athost ja Aramist?" küsis Porthos. :"Sellepärast, et nemad ei teinud muud, kui vaid püüdsid täita ~~ülesannet~~[[ülesanne]]t, mille olid saanud kuninganna Henriette’ilt. Meie aga reetsime Mazarini. Meid lähetati ~~kulleritena~~[[kuller]]itena Cromwelli juurde, meie aga muutusime kuningas Charles’i toetajateks. Ja selle asemel, et kaasa aidata tema kuningliku pea maharaiumisele, nagu olid otsustanud need lurjused härrad Mazarin, Cromwell, Joyce, Pridge, Fairfax jne jne, oleksime ta peaaegu ära päästnud." (lk 757) * "Jumalaga siis, kapten," sõnas Aramis oma nokkival toonil. "Kui meile peaks midagi juhtuma, pöördume teie poole." :"Härra," vastas Planchet, "nii selles asjas kui kõiges muus jään ikka teie teenriks." :"Sel vennikesel on nuppu!" ütles Aramis sadulasse hüpates, "ja üsna rohkesti." :"Ja miks tal ei peakski seda olema," vastas Athos, istudes omakorda sadulasse, "ta on ju nii kaua harjanud oma isanda kübaraid." (lk 767) * Athos [[suudlus\|suudles]] õnnetu lese kleidipalistust, ajas end sirgu majesteetlikkusega, mis kõigile juuresolijaile sügavat mõju avaldas, ja ütles: :"Mina, krahv de la Fère, aadlik, kes pole iial valetanud, vannun kõigepealt jumala ja seejärel selle õnnetu kuninganna ees, et kõik, mida oli võimalik kuninga päästmiseks teha, seda me Inglismaa pinnal viibides ka tegime... Ja nüüd lahkume, ševaljee," lisas ta, pöördudes d’Herblay poole. "Meie oleme oma ülesande täitnud." (lk 772) * "Pagana päralt, laseme Mazarini kinni võtta." 370. rida: :"Te teate ju, Aramis, et sellised ettevõtted mulle ei meeldi." "Miks mitte?" :"Sest nad sarnanevad väga sulitempudele." :"Tõesti, Athos, teist saaks üpris imelik väepealik. Te peaksite võitlust ainult heledal päevavalgel. Te teataksite oma vastasele, millisel tunnil kavatsete teda rünnata, ja hoiduksite piinlikult öösel tema vastu midagi ette võtmast, kartuses, et ta hakkab teid süüdistama, nagu oleksite kasutanud ~~pimedust~~[[pimedus]]t." (lk 775) * Kõrtsi joogilett oli nagu tavaliselt kaetud ~~tinaplaadiga~~[[tina]]plaadiga. Sellele tinaplaadile oli jämeda nõelaga kirjutatud: :"Rueil, D." :"Nad viidi Rueil’sse," ütles Aramis, kes esimesena märkas seda kirjutust. :"Eks lähme siis Rueil’sse," sõnas Athos. :"See on ju niisama hea kui minna lõvikoopasse," lausus Aramis. :"Kui ma oleksin olnud Joonase sõber, nagu ma olen d’Artagnani sõber," sõnas Athos, "läheksin talle ka [[vaal\|valaskala]] kõhtu järele, ja teie teeksite ju sedasama, Aramis." :"Härra krahv, mulle näib, et te hindate mind kõrgemalt, kui ma väärt olen. Kui oleksin üksi, siis ma ei tea tõesti, kas läheksin sel kombel ilma ettevaatusabinõusid tarvitusele võtmata Rueil’sse." (lk 808) * "Te arvate siis, Aramis, et ta armastab seda itaallast nii pööraselt, nagu räägitakse?" 382. rida: :"Noh, mu armas, ta on lõpuks naine." :"Ei, te eksite, Athos, ta on kuninganna." :"Armas sõber, ma ohverdan end ja palun Annalt ~~audientsi~~[[audients]]i." :"Jumalaga, ~~Alhos~~Athos, mina lähen siis nüüd sõjaväge koguma." :"Milleks?" :"Et tulla sellega Rueil’d piirama." :"Kus me kohtume?" :"Kardinali võlla juures." (lk 811) * Athosel oli õilis süda ja järelikult oli ta vilets [[õukondlane]]. (lk 813) * Grimaud, kelle ta isand oli jätnud lossi ~~värava~~[[värav]]a juurde, oli kuulnud tema vangistamisest, kui Athos sellest Aramisele oli hõiganud, ning sõnagi lausumata asus ta Aramise kõrvale, nagu poleks midagi juhtunud. Grimaud oli teeninud ~~oina~~oma isandat juba kakskümmend kaks aastat, ja oli näinud teda nii paljudest seiklustest terve nahaga välja tulevat, et miski ei röövinud enam ta rahu. (lk 823) * "Teie - ja frondöör! Krahv de la Fère, kellegi Brousseli, kellegi Blancmesnili, kellegi Viole‘i parteis! On see võimalik! Otsekui oleks teie proua ema olnud mõni väike ametnikunaine. Teie olete frondöör!" :"Jah, mu armas härra," vastas Athos. "Tuli valida, kas Mazarin või ''Fronde''. Kaalusin kaua neid kahte võimalust ja otsustasin lõpuks viimase kasuks. See on vähemalt prantsuskeelne sõna. Ja pealegi pole ma frondöör koos härra Brousseli, härra Blancmesnili ja härra Viole’iga, vaid koos härra de Beaufort’iga, härra de Bouilloniga ja härra d’Elbeufiga, koos printsidega, mitte aga parlamendieesistujatega, nõunikega ja kohtunikega. Ja muide, kas on siis nii väga meeldiv teenida härra kardinali? Vaadake seda akendeta seina, härra de Comminges. See kõneleb teile Mazarini tänulikkusest ilusaid asju." (lk 828) 401. rida: :"Palun väga," sõnas ta. :"Suurepärane!" kiitis d’Artagnan. "Te olete tõepoolest andekas, Porthos." :"Olen kuulnud," ütles Porthos, "et keegi Milon Krotonist olevat teinud ennekuulmatuid asju, ta olevat sidunud [[köis\|köie]] ümber pea ja keerutanud seda niikaua, kuni köis katkenud, olevat tapnud ühe rusikahoobiga härja ja tassinud selle seljas koju, olevat hobust tagumisi jalgu pidi kinni hoidnud ja nii edasi. Lasksin endale Pierrefonds’is kõigist neist vägitegudest jutustada ja tegin kõik järele, ainult köit ei suutnud ma ümber pea katki rebida." :"See näitab, et jõud ei asu teil mitte peas, Porthos," sõnas dArtagnan. :"Ei, see on mul käsivartes ja õlgades," vastas Porthos lihtsameelselt. (lk 841) 407. rida: :"Uskuge mind, sõber Porthos, naised ja uksed annavad alati järele, kui neid õrnalt kohelda." :"Te olete suur mõttetark," sõnas Porthos. (lk 850) * Ta kutsus Porthose käeviipega kohale ning näitas talle avaust ja ~~treppi~~[[trepp]]i. Mõlemad mehed vaatasid teineteisele kohkunult otsa. :"Kui me ihkaksime ainult kulda," sosistas d’Artagnan tasakesi, "siis oleksime nüüd eesmärgile jõudnud ning võiksime surmani ~~rikkust~~[[rikkus]]t nautida." :"Kuidas nii?" :"Kas te ei mõista siis, Porthos, et kõigi oletuste kohaselt viib see trepp kardinali kuulsasse varakambrisse, millest nii palju kõneldakse, ja meil poleks vaja muud teha, kui trepist alla minna, mõni varakast tühjaks teha, kardinal luku taha panna ja kaduda, viies kaasa nii palju kulda kui jõuame. Lükkaksime selle apelsinipuu oma kohale tagasi ja keegi ei tuleks meilt iial küsima, kust me oma varanduse oleme saanud. Isegi mitte kardinal." 418. rida: :"Ja edasi?" küsis Mazarin kahvatades. :"Edasi? Kui ma näen, et Tema Majesteet on suurimas kitsikuses, juhatan ta kasvuhoonesse ja näitan talle teatud vedru, mis paneb ühe kasti liikuma." ׳ :"Küllalt, härra," sosistas kardinal, "küllalt! Kus on [[leping]]?" :"Siin," vastas Aramis. :"Te näete, et oleme suuremeelsed," sõnas d’Artagnan, "sest selle ~~saladusega~~[[saladus]]ega võiksime palju korda saata." :"Kirjutage parem alla," ütles Aramis, ulatades kardinalile sule. :Mazarin tõusis, jalutas mõni hetk edasi-tagasi, olles pigem ~~rabatudkui~~rabatud kui masendatud. :Siis peatus ta äkki. :"Ja kui ma kirjutan alla, härrad, milline on teie tagatis minule?" :"Minu [[ausõna]], härra," vastas Athos. (lk 870) * D’Artagnan tundis hästi ~~mütoloogiat~~[[mütoloogia]]t. Ta teadis, et ~~juhusel~~[[juhus]]el on peas vaid üksainus juuksesalk, millest seda haarata, ja ta polnud mees, kes laseb sellel mööda minna, ilma sellel tutist kinni krahmamata. (lk 872) * Hertsoginna ohkas. :"Krahv," ütles ta, "Bragelonne’i loss on vist väga meeldiv koht. Teil on hea maitse. Kindlasti on teil seal vett, metsi ja lilli." 435. rida: :"Mis te sellega mõtlete?" küsis Athos. :"Jätke ta mulle," sõnas hertsoginna. :"Ei, proua. Teie olete võib-olla unustanud ~~Oidipuse~~[[Oidipus]]e loo, kuid minul on see meeles." :"Te olete tõesti väga armas, härra krahv, ja ma veedaksin meelsasti ühe kuu Bragelonne’is." :"Kas te ei karda, hertsoginna, et mulle tekib palju kadestajaid?" vastas Athos galantselt. :"Ei, tuleksin [[inkognito]], krahv, Marie Michoni nime all." :"Proua, te olete imetlusväärne." (lk 889) * "Tulge, d’Artagnan," ütles Porthos. "Jätke oma mõõk ja tulge koos minuga Pierrefonds’i, Bracieux’sse või Valloni. Veedame koos vanaduspäevad ja tuletame meelde oma seltsimehi." 446. rida: :"Ohoo!" imestas Porthos, vaadates d'Artagnani, kelle gaskooni naljadega ta iialgi päris harjuda ei suutnud. :"Tulge koos minuga, Porthos" ütles d’Artagnan. "Ma teen teid hertsogiks." :"Ei," vastas Porthos. "Mouston ei taha enam sõda pidada. Ja pealegi on mulle kodus korraldatud pidulik vastuvett, mida nähes kõik mu [[naaber\|naabrid]] ~~kadedusest~~[[kadedus]]est kärvavad." :"Selle peale pole mul enam midagi öelda," sõnas d'Artagnan, kes värske paruni ~~edevust~~[[edevus]]t hästi tundis. "Nägemiseni siis, armas sõber." (lk 902) ==Välislingid==

Kakskümmend aastat hiljem: erinevus redaktsioonide vahel