Keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
* Keele aluseks on küll inimese [[mõistus]] ja otsustusvõime, aga keel ei eelda oma kasutajate juures isegi puhta mõistuse, arenenud aru, ausa tahte olemasolu. Ta on tööriist nii eesmärgiteadlikuks kui ka meelevaldseks kasutamiseks; ta kõlbab niisama hästi nii sofistliku ja segadusse viiva dialektika kui ka ähmase ja tumeda [[müstika]] puhul; keelt kuritarvitatakse mugavalt õõnsateks ja tühisteks proosa- ja luulefraasideks ning katsetatakse prosoodiliselt laitmatute ja siiski mõttetute värssidega. (lk 47)
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk
* [D’Artagnan:] "Mõtleme pisut... kas oskad rääkida mingit murrakut?"
:"Rohkemgi, härra," ütles Planchet, "ma oskan päris võõrast keelt, nimelt [[flaami keel]]t."
:"Ja kus pagan sa seda õppisid?"
:"Artois’s, kus ma sõdisin kaks aastat. Kuulake: ''Goeden morgen, mynheer, ith ben begeeray te weeten the ge sond hects omstand.''"
:"Mis see tähendab?"
:"Tere hommikust härra, tõttan küsima teie tervise järele."
:"Ja seda sa nimetad keeleks?" (lk 72)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
| |||