Köök: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida:
[[File:Måleri, genrebild. Köksinteriör - Skoklosters slott - 88962.tif|thumb|300px]]
==Proosa==
* Ta [Oblomov] ammutas kujutlusest varemalt valminud, ammu visandatud [[pilt]]e ning seepärast võis ta vaimustatult ja peatumatult rääkida: /---/
:"Köögis käib sel ajal kibe [[töö]]… lumi[[valge]] [[põll]]e ja [[müts]]iga [[kokk]] on vahetpidamata ametis: ühe kastruli paneb [[tuli|tulele]], teise võtab ära, kord segab midagi, kord klopib [[tainas]]t, kord viskab [[vesi|vett]] välja… [[nuga|noad]] aina täksivad… hakitakse maitserohelist peeneks… tehakse [[jäätis]]t… Enne lõunat on mõnus kööki sisse astuda, mõnel kastrulil kaant kergitada ja nuusutada, vaadata, kuidas [[pirukas|pirukaid]] rullitakse, koort klopitakse."
9. rida ⟶ 10. rida:
** Ivan Gontšarov, "Oblomov", IV jagu, V peatükk.
* [Sutt:] "...viimasel ajal on [[Eesti]]s peeneks kombeks, et [[laps]]ed on köögis teenijatega ja [[koer]]ad saalis härrastega. Ümbrus mõjub.“ ▼
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]" IV, 6. peatükk▼
* On seaduspärasus, et [[kodu]]s, kus tuntakse ennast hästi, lõpetavad [[inimesed]] köögis. ▼
** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju". Tõlkinud [[Arvo Alas]]. Varrak 1997, lk 101▼
* Ta kartis, et ei mahu
** [[Ene Mihkelson]], "Kraav", Vikerkaar 10/1988, lk 5-11▼
* Minu põlvkonna emad ostsid oma lastele [[küpsis]]epakke nimega "Õnnelik lapsepõlv" — küpsised olid kandilised ja kõvad, aga nendest sai meisterdada maitsvaid küpsisetorte, ja kui seda tehti koos lastega, siis oligi tõesti juba köögis tunda veidi õnneliku lapsepõlve [[lõhn]]a, ükskõik mis õhkkond kodust väljaspool valitses.▼
** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"] Looming 8/2016▼
* Kui elasime Kaupmehe [[tänav]]al, siis puhastas ja pressis Ruut oma [[riided|riideid]] ikka köögilaual. Ühel päeval helises uksekell. Noorevõitu naine seisis [[uks]]e taga, kaks paari [[püksid|pükse]] ja [[pintsak]] käsivarrel, ning palus need rätsepmeistril ära pressida ja puhastada. Vaatasin segaduses talle otsa ja vastasin:▼
:"Teil on vist aadressiga eksitus, meie majaski ei ela [[rätsep]]at."▼
:"Aga siin ju pressitakse ja puhastatakse ometi ülikondi, meie [[aken|aknast]] on näha," käidi mulle peale.▼
:Siis taipasin. Ruut pressis jälle parajasti köögis pükse. Kõigest jõust tõsiseks jäädes laususin:▼
:"See rätsep korrastab ainult oma [[riided|riideid]]." ▼
** [[Mari Möldre]], "Eesriie avaneb". 2. trükk. Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2010, lk 352▼
==Luule==
<poem>
23. rida ⟶ 46. rida:
* [[Anna Haava]], "Köögis seisab..." (1900)
==Draama==
▲* [Sutt:] "...viimasel ajal on [[Eesti]]s peeneks kombeks, et [[laps]]ed on köögis teenijatega ja [[koer]]ad saalis härrastega. Ümbrus mõjub.“
▲** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]" IV, 6. peatükk
* ARTUR: Pidage!<br>
EDEK: Ma kuulen teid.<br>
36. rida ⟶ 54. rida:
EDEK: Praegusel ajal ei saa millegi peale kindel olla!
** [[Sławomir Mrożek]], "Tango". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]]. Tallinn: Perioodika, 1967 (Loomingu Raamatukogu), lk 33
▲* On seaduspärasus, et [[kodu]]s, kus tuntakse ennast hästi, lõpetavad [[inimesed]] köögis.
▲** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju". Tõlkinud [[Arvo Alas]]. Varrak 1997, lk 101
▲* Ta kartis, et ei mahu tikutopsi ära, läikivas köögis ärkab leelõuka atavism, viimaks kasvab karv selga ja Vändra [[mets]]as lastakse [[karu]] pähe maha. Grotesk on uue aja sisu, kainus on uue aja vorm, külm [[koht]], sirge selg. Kaalust vaja maha võtta. Aga teistpidi: milleks, milleks?
▲** [[Ene Mihkelson]], "Kraav", Vikerkaar 10/1988, lk 5-11
▲* Minu põlvkonna emad ostsid oma lastele [[küpsis]]epakke nimega "Õnnelik lapsepõlv" — küpsised olid kandilised ja kõvad, aga nendest sai meisterdada maitsvaid küpsisetorte, ja kui seda tehti koos lastega, siis oligi tõesti juba köögis tunda veidi õnneliku lapsepõlve [[lõhn]]a, ükskõik mis õhkkond kodust väljaspool valitses.
▲** [[Leelo Tungal]], [https://www.looming.ee/artiklid/onnelik-lapsepolv-ilma-huuumargita/ "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita"] Looming 8/2016
▲* Kui elasime Kaupmehe [[tänav]]al, siis puhastas ja pressis Ruut oma [[riided|riideid]] ikka köögilaual. Ühel päeval helises uksekell. Noorevõitu naine seisis [[uks]]e taga, kaks paari [[püksid|pükse]] ja [[pintsak]] käsivarrel, ning palus need rätsepmeistril ära pressida ja puhastada. Vaatasin segaduses talle otsa ja vastasin:
▲:"Teil on vist aadressiga eksitus, meie majaski ei ela [[rätsep]]at."
▲:"Aga siin ju pressitakse ja puhastatakse ometi ülikondi, meie [[aken|aknast]] on näha," käidi mulle peale.
▲:Siis taipasin. Ruut pressis jälle parajasti köögis pükse. Kõigest jõust tõsiseks jäädes laususin:
▲:"See rätsep korrastab ainult oma [[riided|riideid]]."
▲** [[Mari Möldre]], "Eesriie avaneb". 2. trükk. Tallinn: Eesti Päevaleht; Akadeemia, 2010, lk 352
==Välislingid==
| |||