Lause: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Toimeta}}
 
==Proosa==
* 4 [[Mõte]] on tähenduslik lause.
* 4.001 Lausete kogusus on [[keel]].
13. rida ⟶ 14. rida:
* [[Eduard Bornhöhe]], "Tallinna narrid ja narrikesed", IV osa, "Narride narr"
 
* Asjaolust, et kui inimene ei suuda korrastatult mõelda, ei suuda ta moodustada ka korralikke lauseid, ei saa siiski järeldada, et ladus ja lihvitud [[keel]] annaks ilmtingimata tunnistust täpsest ja loogilisest [[mõtlemine|mõtlemisest]]. Laused võivad olla väga kaunid ja libedad, aga täiesti tühjad, nii et pealispindse keelelise korrektsuse all ei olegi mingit [[mõte]]t või [[tähendus]]t.
** [[Kristiina Ross]], [https://www.sirp.ee/archive/2001/05.01.01/Sots/sots1-2.html Hea keel ja hea mõtlemine]. Sirp, 5. jaanuar 2001
 
==Luule==
*Oo, ma tahtsin pikalt panna
:kirja oma lause...
19. rida ⟶ 23. rida:
 
 
<poem>
* Asjaolust, et kui inimene ei suuda korrastatult mõelda, ei suuda ta moodustada ka korralikke lauseid, ei saa siiski järeldada, et ladus ja lihvitud [[keel]] annaks ilmtingimata tunnistust täpsest ja loogilisest [[mõtlemine|mõtlemisest]]. Laused võivad olla väga kaunid ja libedad, aga täiesti tühjad, nii et pealispindse keelelise korrektsuse all ei olegi mingit [[mõte]]t või [[tähendus]]t.
Su [[sõna]] lauses sageli veel tühi [[loos]],
** [[Kristiina Ross]], [https://www.sirp.ee/archive/2001/05.01.01/Sots/sots1-2.html Hea keel ja hea mõtlemine]. Sirp, 5. jaanuar 2001
või [[liblikas]], või [[pilv]], mis hajub [[tuul]]es,
võib-olla homme juba suudad [[luule]]s
neid käskida ja hoida kindlalt koos,
siis iseenda jäägitult võid anda
ja oma [[unistus]]ed ellu kanda...
</poem>
* [[Heljo Mänd]], "Sõna", rmt: "Rada viib maanteele", 1960, lk 7
 
 
==Välislingid==