Hiiglane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
* Lugulauludes ja [[muinasjutt]]udes näeme noormeest seiklushimuliselt [[naine|naise]] otsinguile siirdumas; ta tapleb [[draakon]]itega, alistab hiiglasi, piiga on suletud [[torn]]i, [[loss]]i, [[aed]]a, [[koobas|koopasse]], [[kalju]] külge [[ahel]]datud, vangistatud, uinutatud: ta ootab. Ühel päeval saabub mu [[prints]]... ''Some day he’ll come along, the man I love''... šlaagridki toidavad tema [[kannatlikkus]]t ja unelmaid. Naise esimene mure on võita mehe [[süda]]; seda ihkavad kõige südimad ja seiklushimulisemadki kangelannad; ning enamasti ei nõuta neilt peale ilu ainsatki [[voorus]]t. (Kujunemine, lk 208)
** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997
* Mulle meeldib mõelda, et maagilise [[sõna]] [[jõud]] sünnib [[eesti keel]]e [[grammatika]]st, mis on lummaval viisil kokku pandud muistsete hiidude kehaosadest. Eesti keele grammatika sündis Kalevipoja ihuliikmetest. Seetõttu ongi eesti keel meile pigem [[religioon]], omamoodi [[armulaud]], [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]] [[ihu]] ja [[veri]]. Grammatikaõpik ongi eestlase [[katekismus]]. Kes ründab eesti keele grammatikat, peab mõistagi surema. Eesti keele grammatika on Vanaisa arvanud juba [[maailma loomine|maailma loomise]] aegu looduslike pühapaikade inventari hulka.
** [[Valdur Mikita]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
| |||