Vikitsitaadid

Maarja Kangro: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
29. rida:
...
Estraadiballaadid, olgu peale.
Aga neonatsid[[neonats]]id? Populistlikud klounid[[kloun]]id?
Aga [[koalitsioon]]?
Nüüd ilmutab ennast [[hea maitse]] piir.
Kunsti tehakse millest tahes,
aga kelleltki ei saa nõuda vodevilli[[vodevill]]i,
odavaid ehitusmaterjale[[ehitusmaterjal]]e,
imalat lehka ridade vahel.
Madala ja üleva segamise
auväärt [[demokraatia]], jah – aga mitte nii.
...
Daamid ja härrad, kui
44. rida:
ka [[traagika]]investeeringud?
...
Luuletused[[Luuletus]]ed ei muuda ikka veel midagi,
mitte eriti, ''low impact'',
ja [[saast]] ei kahane sellest, et teda ei vaadata,
nii et kirjuta, sest vodevill kirjutab ennast niikuinii.
[[Iiveldus]]e vastu, öeldakse, aitavat [[ingver]]itee.
</poem>
* Maarja Kangro, "[https://kultuur.err.ee/972611/maarja-kangro-luuletus-maitsest Maitsest]", ERR, 22.08.2019
 
 
<poem>
sina oled [[abjekt]] (kes seda määraks kui mitte mina)
ja mina olen abjekt (sinu kultuurimarksist
juunikommunist femiinterrorist pedeideoloog
61. rida:
kahekesi astuvad abjekt ja abjekt
</poem>
* Maarja Kangro, "[https://kultuur.err.ee/972358/maarja-kangro-luuletused-seesama-abjektsioon Seesama abjektsioon]", ERR, 21.08.2019
 
 
117. rida:
 
<poem>
Printsess põeb prosopagnoosiat[[prosopagnoosia]]t!
Näopimedust[[Näopimedus]]t! Pasun hüüab!
[[Psühhiaater]], mitte kojanarr.
Nägusid trükitakse juurde.
...
Väikeses Eestis näitab kirjanik
koolis lastele Lenini[[Lenin]]i pilti.
"Jaa, muidugi!" vastavad lapsed.
"See on ju [[Konstantin Päts]]."
</poem>
* "Prosopagnootiline vabadus", lk 9
135. rida:
Ja teised kartsid seda.
 
[[Lévi-Strauss]] rääkis, kuidas
mõned rahvad vältisid sõnu,
mis meenutasid surnute [[nimi|nimesid]].
...
Mõtles eestlane pingil ärgates:
143. rida:
seda meie olemust.
 
"See on minu [[veri]],
ära jäta
järele."
151. rida:
 
<poem>
[[eesti keel]]
nagu [[nuga]]
nagu [[mõõk]]
nagu [[kirves]]
nagu [[giljotiin]]
nagu [[žilett]]
nagu [[klaasikild]]
nagu metallist [[link]] talvel
kisub lõhki teised
lodevad keeled ja kehad
164. rida:
valesti käänajale
kargab kanda
[[koma]] ärajätjale
lõikab randmesse
võõraga nakatajale
173. rida:
 
<poem>
[[Viin]] on külm ja niiske,
[[mantel]] õhuke ja [[bronhiit]] tugev.
[[Benazir Bhutto]]
läks tagasi Pakistani[[Pakistan]]i.
 
[[Šnitsel]] maksab neliteist eurot,
kumma kord on maksta? Ah soo.
Benazir Bhutto
vaatab kioskiaknalt[[kiosk]]iaknalt.
...
"Mis maailmas uudist?" - "Ah... Bhutto... maeti isa kõrvale.
189. rida:
Benazir Bhutto on surnud.
 
Hiljem, juba õigel pool [[Alpid|Alpisid]],
hoiame teineteisel
voodis ümbert kinni.
Aasta on uus.
 
See maa sõltub Vene [[maagaas|gaasist]],
tuleb rõske ja ilmetu hommik.
Me ei ütle mitte midagi
ja see on kallis [[klišee]].
</poem>
* "Benazir Bhutto ehk jõulupuhkus", lk 16-17
205. rida:
Ta pidurdab ja taipab
palavikus, et see see ongi.
Punane tuli, oo [[kalliskivi]]!
...
"Kui me kõik koos foori[[foor]]i taha
seisma jääme, näib peaaegu,
et te armastate mind ja mina teid!"
 
Küllap on ta jälle purjuspäi roolis,
maailma värviline [[artikulatsioon]]
ajab nutma, ja ta võtab kohalt.
</poem>
221. rida:
Mida sa tegid!
Sa kriipsutasid selle läbi!
Ristküliku[[Ristkülik]]u, [[kolmnurk|kolmnurga]], [[ruut|ruudu]], rombi[[romb]]i.
Ta oli teistsugune kui teised,
vale nurk oli tal mustaks värvitud
233. rida:
 
<poem>
Täna sündis soojarekordsooja[[rekord]],
müüakse [[Hispaania]] mureleid[[murel]]eid.
Paks pruun [[kasukas]] ulatub
väikesel mehel pahkluudeni.
 
Ei tea, mis tal seal all on.
Ullikese jumalaühendus,
müstiline keel, [[mahl]].
Mitte midagi tal ei ole.
</poem>
252. rida:
said suured punased lilled.
 
Ega siin õiglust[[õiglus]]t ole,
kõik sihivad oma
[[päritolu]] nagu kütid,
saavad pihta, usuvad.
</poem>
261. rida:
 
<poem>
Ma lõhun [[labidas|labidaga]]
sektsioonkappi[[sektsioonkapp]]i, kes on sama
vana kui mina.
Mina ja kapp, kes mu käte all sureb:
me oleme samaväärsed.
Ainult elu on seadnud nii,
et tema on vaikne [[objekt]],
kes on sündinud teisiti,
sündinud enne kui ta [[hing]],
ja mina elus inimene,
kes joobub sellest,
280. rida:
 
<poem>
[[Ettekandja]] tuleb, [[kohv]] on päris kallis,
majakooki saab ka, vihma[[vihm]]a tibutab.
"Aga kui keeles on olemas sõna "norus",
ei saa kogu keel olla norus.
Või kogu olemine või - eks?
Sellist rekursiivsust[[rekursiivsus]]t ei saa ju olla?"
Nõud kõlksuvad siin nii valjusti.
</poem>
292. rida:
 
<poem>
Ah, harvendada porgandeid[[porgand]]eid.
Nad kõik unistasid juurtest[[juur]]test
nagu rahvad. [[Mahl]] pidi voolama
eredalt, [[kude]] värskelt ragisema.
Seal seisab siis porgandikristus,
pilgutab õnnetuid pantokraatorisilmi.
[[Seeme]] nagu sõna sisaldas palju
ja tuligi välja. Ent lõdvad peakesed
närbuvad nüüd: kelle pead? Ühtede
307. rida:
 
<poem>
Ah, [[päevalill]], närtsinud lill,
impeeriumi[[impeerium]]i sugulane!
Ma olin pikalt ära
ja nüüd sa oled longus.
Vaasipõhjas on veel vett,
aga sina tahtsid imetlust[[imetlus]]t
nagu minagi, ja see
peab aina kasvama,
321. rida:
 
<poem>
Kuidas on, kas on [[happelisus|happeline]]?
Nii palju elu on igal pool,
sellist väikest, mis teeb [[härdus|härdaks]]
ka demokraatlike režiimide
kabinetitöötajaid,
diktaatoritest[[diktaator]]itest rääkimata.
Nii kahju, et see [[tihane]]
enam tagasi ei tulnud.
Ülejäänud asjades
käivad [[kokkulepe|kokkulepped]]
juba teistmoodi.
</poem>
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/wiki/Maarja_Kangro"