Kohtunik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Kohtunik''' on inimene, kel on nagu pidukad riided: must pluus ja mustad püksid ja valge pluus selle musta pluusi all ja must lips. Peas tal midagi pole või on juuksed, aga see on siis ainuke asi. Ta ütleb sulle õigust ja kui ta seda ütleb, siis ta lööb käega kõvasti vastu lauda. Ja veel oskab ta ütelda: "Vaikust!"
 
==Proosa==
* Vaat niisugune imelik lugu on sellega, kui sa kellegi [[surm]]as süüdi oled. Kas või süütult, aga ikkagi [[süü]]di. Kui ma poleks, kui ma oleks ja nii edasi. Kõige rängemalt nuhtleb inimest ikkagi tema enda [[südametunnistus]]... Meil kaevandusrajoonis sõitis üks autojuht oma poja surnuks. Hakkas pärast lõunat [[kodu]]s hoovist välja tagurdama, viieaastane [[poeg]] jooksis otse [[auto]] taha ja jäi ratta alla... [[Kohus]] oli tormiline, [[saal]] rahvast puupüsti täis. Autojuht mõisteti õigeks, aga mulle jäi meelde, mida kohtunik ütles: see just ongi kõige raskem [[karistus]]. Kui [[mees]] oleks mõne [[aasta]] kinni istunud, oleks ta ehk võinud tunda, et on oma tegu kas või natukenegi lunastanud, aga elada sealsamas edasi, näha iga [[päev]] s e d a kohta, vaadata iga päev oma poja [[ema]]le [[silm]]a – rängemat karistust on vist tõesti võimatu välja mõelda. (lk 29)
** [[Raimond Kaugver]], "Vana mees tahab koju", 1985
20. rida ⟶ 21. rida:
:Kuningas vabastas siiski oma endise lordkantsleri kiiresti vangistusest ja ka ruineeriva rahatrahvi maksmisest, olles juba eelnevalt soovitanud tal end süüdi tunnistada – hoiatava näitena teistele korrumpeerunud ametikandjaile. Bacon ise olevat oma hilisemas, [[salakiri|salakirjas]] peetud [[päevik]]us sedastanud, et oli küll olnud oma poolsajandi kõige õiglasem kohtunik, aga parlament olevat ka teinud oma kõige õiglasema otsuse viimase 200 aasta kohta.
* [[Triinu Pakk]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raamat-jalutamiseks-ja-aegamisi-mekkimiseks/ "Raamat jalutamiseks ja aegamisi mekkimiseks"] Sirp, 21.09.2018
 
 
* Ei ole mina oma ema ja isa kohtumõistja. Igaüks elab oma elu iseviisi ja oma tõekspidamiste järgi. Kui ema ei suutnud isa joomist ohjata ega suutnud talle selgeks teha, et nad prooviksid kas või üks-kaks kuud kehvemalt süüa, et pääseda sinise vihiku orjusest - [[sularaha]]ga makstes mõtled juba, kui palju mida osta -, oli see ema valik, mitte minu. Ja kuigi ma ei tüki hindama oma vanemate elu, hiilib minusse jälle see vana pelutav tunne, et võib-olla teen neile siiski liiga. Et ma ei tohi minevikku tuua päevavalguse kätte, mida mu kallid surnud ei talu. Et ma peaksin nad rahule jätma. Aga kas see oleks siis parem, kui ma teeksin nad olematuks, just nagu poleks neid olemas olnudki. Või oleksid surnud noorelt, nii nagu vanaema ja vanaisa kolmas laps Elmar, kes elas vaid paar kuud. (lk 21)
** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007
 
==Välislingid==