Johann Gottfried von Herder: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
=="Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast"==
Tsitaadid väljaandest: Johann Gottfried von Herder, "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", tõlkinud Krista Räni. Tartu: Ilmamaa, 2019.
* Kas maailmas leiduks [[rahvas]]t, kellel poleks oma [[kultuur]]i? Ja kui väga kannataks ettehoolduse [[plaan]], kui selleks, mida ''meie'' nimetame kultuuriks ja mida tihtipeale tuleks nimetada pigem vääristatud [[nõrkus]]eks, oleks loodud iga inimsoo esindaja? Miski pole ebamäärasem kui see [[sõna]], ja miski pole petlikum kui selle kasutamine tervete rahvaste ning [[aeg]]ade kohta. Kui vähe on kultuurrahva hulgas kultuurseid inimesi? Ja milles võib seda eelist näha? Ja mil määral aitab see kaasa nende [[õnn]]elikkusele? Nimelt üksikute inimeste õndsaks saamisele; sest see, et terved [[riigid]] üldistatult võiksid olla õnnelikud, kui kõik nende liikmed kannatavad, kujutab endast vastuolu või pigemini kõigest näilisust, mis saab selgeks kohe esimesel pilgul.
78. rida:
** Esimene raamat, lk 45-46
* [[Aasia]] sai elamiskõlblikuks esimesena, kuna seal paiknesid kõige kõrgemad ja laiemad mäeahelikud ning selle maailmajao seljakul laius tasandik, mis ei ulatunud kunagi mereni. Siin võis seega vägagi tõenäoliselt mõnes õndsas orus mäestiku jalamil ja mäepõues olla inimeste esimene valitud elupaik. Sealt levisid nad lõuna poole kaunitele ja viljakatele tasandikele jõgede kallastel; põhja poole moodustusid karmimad suguharud, kes liikusid ringi jõgede ja mägede vahel ning tungisid aja jooksul läände kuni Euroopani välja.
** Esimene raamat, lk 46
| |||