Hegemoonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
Resümee puudub |
||
4. rida:
:Esimene võimalik seletus oleks, et olemasolevaid võimalusi pole õpitud täiel määral kasutama, et neid suures osas isegi ei tajuta. Nõukogude-aegsed kinnismõtted pole hajunud, vaid painavad varjatud kujul ikka edasi. Täiesti vääramatu on [[arvamus]], et kui rääkida (mõelda, teha) kõike vastupidiselt sellele, kuidas oli "siis", jõuabki selle kaudu tõeni, Läände ja [[Euroopa]]sse. [[Sotsialism]] oli pahe: järelikult tuleb kõike teha teistmoodi. Kui sotsialism propageeris [[võrdsus]]t, pooldame meie [[ebavõrdsus]]t; kui sotsialism rahasuhteid tõkestas, siis meile dikteerigu kõike üksnes [[turg]] jne. Need [[klišee]]d tulid käibele paar-kolm aastat tagasi, kuid nad on visad muutuma - viies selleni, et sotsialismi eitamise tuhinas pikkamisi hakkab kaduma võime eristada head kurjast.
* [[Hasso Krull]], "Ükssarvede lahkumine". Eesti Ekspress 30. detsember 1994, kordustrükk raamatus "Katkestuse kultuur" lk 154-155
* Seega uudiste lugemise hegemooniat elik tõlgenduste n-ö raami, kuhu infotükke laduma hakatakse, kujundavad inimesed lähemas või kaugemas suhtlusvõrgustikus ja lääne meediaorganisatsioonid. Seega on sisserännanute olulised sotsialiseerijad kohalikud elanikud, kes "väikeses meedias" sisu loovad ning seeläbi ka uustulnukatele kohalikke normaalsusi ja "ootuste horisonti" tutvustavad. Eeldused uustulnukaid sel viisil sotsialiseerida on head, kuna kohalikega suhete loomine on uussisserännanute jaoks väga tähtis ning kujundab ka nende meediakasutust.
** [[Triin Vihalemm]], [[Marianne Leppik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-uudised-on-kohati-veidrad/ ""Eesti uudised on kohati veidrad""], Sirp, 05.06.2014
{{Vikipeedia}}
| |||