Judaism: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 22 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
P (HC: eemaldatud Kategooria:Religioon)
Resümee puudub
 
* [Isaak Gantmani märkmed:] Juudiksolemine on ilma igasuguse kahtluseta laiem kui judaism. [[Kahekümnes sajand]] tunneb tervet plejaadi juudi soost [[õpetlane|õpetlasi]] - [[ateist]]e, kuid gaasikambrisse viidi nad koos oma usklike rahvuskaaslastega. Järelikult osutus [[veri]] välismaailma silmis palju kaalukamaks argumendiks. Ükskõik, kuidas ka juudid ise ennast ei määratleks, sisuliselt pannakse nad paika väljastpoolt - juut on see, keda mittejuudid juudiks peavad. Seetõttu ei tehtud ristitud juutidele üldisest normist hinnaalandust: nemadki olid määratud hävitamisele. (lk 20)
* [Daniel:] ... minu [[kogudus]]e liikmete ainuke ühine keel on ivriit. Paradoks seisab selles, et Kirik, kes räägib Päästjaga ühte keelt, pole juutide Kirik, vaid ümberasujate Kirik. Riigi jaoks eemaletõugatute, väheväärtuslike, mittevajalike inimeste Kirik... Säh sulle kristlikku lingvistikat: algusaegadel läks jumalateenistus, mis kopeeriti täielikult judaismi pealt maha, [[heebrea keel]]elt üle [[kreeka keel]]ele, [[kopti keel]]ele, hiljem [[ladina keel|ladina]] ja slaavi keeltele, nüüd aga tulevad minu juurde [[poolakad]], [[tšehhid]] ja [[prantslased]], et pidada ivriidikeelseid palvusi. (lk 151)
* [Ljudmila Ulitskaja:] Väga tahaks mõista, kuid mitte ükski [[loogika]] vastust ei anna. Ja [[ristiusk]] ka ei anna. Ja judaism. Ja [[budism]]. Leppigem, härrased, et on palju lahenduseta küsimusi. On asju, millega peab õppima elama ja neid taluma, mitte lahendust otsima. (lk 216)
* [Ljudmila Ulitskaja:] Daniel kattis oma kehaga kinni judaismi ja kristluse vahel laiutava ületamatu [[kuristik]]u ja kuni ta elas, oli tema elu mõõtkavas kõik üks tervik, veritsev [[haav]] tõmbus kokku läbi tema olemasolu pingutuse. Küll mitte kauaks. Tema eluajaks. (lk 459)
* [Ljudmila Ulitskaja:] Mulle tundus minu kallis Daniel võidetuna. Kuna tema kavatsetud konkreetne ettevõtmine, Jaakobuse kiriku taastamine Pühal Maal, ei kandnud vilja. Nagu ei olnud seda varem, nii pole ka praegu. See püsis püsti need mõned aastad, mil ta elas seal, kuulutas jumalasõna, kiitis Ješuat selle [[emakeel]]es, jutlustas isiklikku "väikest kristlust, armulikkuse ja Jumala ning ligimesearmastuse religiooni, aga mitte dogmade ja võimu, võimsuse ja totalitaarsuse religiooni. Aga kui ta ära suri, siis osutus tema elus keha selleks ainsaks [[sild|sillaks]] judaismi ja kristluse vahel. Suri ära - ja sild lakkas olemast. Ning ma tajusin seda kui kurba kaotust. (lk 474-475)