Maaelu: erinevus redaktsioonide vahel

* Kaugemalt vaadates võibki kõik maaline näida mahajäänud, vanamoeline, mõttetult ressursimahukas. Tundubki, et püütakse lootusetult jõuda juba "läinud rongile". Praegused maa ja väikelinnade kogukonnad ootavad head elukvaliteeti, isegi kui teenuste ühikuhind on Eesti keskmisest kallim.

** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit], ERR, 11.06.2020

 

* Eestis on [[tee]]de olukord parem ja eks Lätiski liigub asi paremuse poole. Sellegipoolest tunneb Lätis maainimese auto kaugelt ära, sest see on teetolmust kahevärviline.

* Ma arvan, et maainimesed ei eeldagi linnaeluga võrdseid hüvesid, aga paremaid hoolekandeteenuseid igatsevad nad küll. [---] Eks tasuta [[buss]]id aitavad ka, aga neist oleks rohkem abi, kui bussiga saaks ligi elutähtsatele teenustele või kohaliku [[raamatukogu]] kaudu võrguteenustele. Seda isegi siis, kui teenus on kättesaadav ainult mõnel [[päev]]al nädalas. [---] Hüvede keskustesse koondamise asemel oleks parem neid hoopis hajutada. Nii saaks rohkem eri vanuses maainimesi hüvedele ligi.

** Sotsiaalgeograaf Joanna Tamar Storie (Airika Harrik [https://novaator.err.ee/1105038/doktoritoo-vaikus-ja-rahu-on-toredad-aga-maainimesed-vajavad-eluks-enamat "Doktoritöö: vaikus ja rahu on toredad, aga maainimesed vajavad eluks enamat"] ERR, 22.06.2020)

 

* Vana Säga suleb [[silm]]ad, toetab turja vastu paviljoni täiskriibitud seina. Hiiglaslikud kämblad puhkavad põlvedel. Maal pole ju kiiret, on [[aeg]]a istuda, on aega mõtiskleda ja loota. Minutid kuluvad, oodatud kellaaeg jõuab kätte. Vana Säga pole loomult mingi unistaja või romantik — ei, tema on tõsine maamees, nagu üks maamees olema peab, aga kui bussi saabumiseni on jäänud vaid mõni [[hetk]], tekib tema silmisse kummaline igatsev kuma.

* Sõbrad jäävad vait, joovad viina ja rüüpavad [[õlu]]t peale. Miks on elu sedasi allamäge veerema hakanud? Miks linnamehed enam Puraveres ei käi? Justkui hakkaks nende sugu sootuks välja surema. Kuid nii see ometi pole, telekast näeb, et linnas on neid küll ja küll! Miks nad siis siia ei tule?

** [[Andrus Kivirähk]] [https://www.looming.ee/artiklid/uks-veski-seisab-vete-paal/ "Üks veski seisab vete pääl..."] Looming, 12/2014

 

* Tänapäeval, kui [[põllumajandus]]e on vallutanud [[masin]]ad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha [[kunst]]i üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes [[põld]]udel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred [[nuga]]dega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui [[vili]] on niidetud, saabuvad teised, [[aur]]u jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised - peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. See kõik käib [[Ameerika]] moodi, tuimalt, rutakalt, ilma rõõmu ja [[laul]]udeta, ümber kivisöega köetava katla, keset [[tolm]]u ja vastikut tossu, töötegijail kogu aeg [[hirm]] nahas, et kui hoolega ette ei vaata, võib masin sul mõne liikme lömastada või maha lõigata. See on [[Progress]] - saatuslik raudne äke, mille vastu ei saa midagi teha ega öelda, [[teadus]]e ning hea ja kurja tundmise [[puu]] mõru vili.

** [[Frederi Mistral]], "Noorusmälestused", Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 123-124

 

* Ma ei ole maal elanud, ainult suvitanud. Pakkinud auto linnaasju täis, sõitnud mitusada kilomeetrit, lülitanud sisse olemasolevad teenused ja kütnud, jope seljas, mitmeid tunde maja, et siis nädala-kahe pärast tagasi linna sõita. Silmakirjalik, aga mõnus. Ma ei tea, mida tähendab tegelikult pidev elu maal, kui näiteks pole tööd ja ebamugavus ajab Norrasse koristama. Aga võib-olla on need perspektiivid vaid kellegi leiutatud kuvandid paiksusest väljaspool keskuseid, sest see, mida me peame maaks, ei pruugi üldse pädev olla.

* Ruraalne peaks olema kõige tähtsam ja aktiivsem toimija kohaliku ruumipädevuse ja arhitektuurkonna kollektiivses püüdluses liikuda edasi kuskil mujal proovitud trendide või praktikate eeskujust, sageli ka tehnoutoopilistest fantaasiatest, mis kujundavad meie kunagist ja praegust mõtlemist, et jõuda selgemini piiritletud ja terviklikuma tulevikunägemuseni – nii maal kui ka linnas.

** [[Keiti Kljavin]], [https://www.muurileht.ee/tundmatu-planeet-maa/ "Tundmatu planeet Maa"], Müürileht, 13. juuni 2018

 

==Luule==