Karin Hallas-Murula: erinevus redaktsioonide vahel

* Avalik linnaruum ja arhitektuuri urbanistlik kvaliteet kuuluvad praegusaja lendsõnade hulka nagu ka erinevate sotsiaalsete gruppide (unustamata vähemusi) vaheline dialoog (vanasti öeldi lihtsalt [[koridor]], nüüd on see majaelanike sotsiaalse suhtlemise ruum). Majade alla ehitatakse [[tänav]]aid, et "avalik linnaruum majast läbi lasta", "astuda dialoogi". (Kui [[Baudrillard]] defineeris omal ajal "kommunikeerumise ekstaasi", siis praegu näib [[maailma]] haaranud "dialoogi tekitamise" [[orgia]].) Enne olid lihtsalt parkimiskohad tänavatasandil, nüüd on "maja kommunikeerumine linnaruumiga innovatiivse logistilise lahenduse kaudu". Iga pärapõrgusse ehitatava maja puhul saab reipalt rääkida "seni kasutamata linnaruumi hõivamisest", iga ebaõnnestunud transpordiskeemi nimetada "tulevikkuvaatavaks [[liiklus]]e rahustamise meetodiks".

* Mida võtta kriteeriumiks situatsioonis, kus maailm on kergelt või koguni väga viltu läinud ja paljud asjad globaalses, humaanses, ökoloogilises või mõnes muus kriisis: kas sellist arhitektuuri, mis selle kõigega kaasa läheb ja nii ongi kaasaegne ehk siis kommertslik, epateeriv, [[tabu]]sid lõhkuv, mingil määral [[hull]] jne või lähtuda vajadusest seda maailma veidigi korrastada, mitte leppida arhitektuurile pealesurutud rolliga olla kommertsliku tarbimisühiskonna lisaväärtuse tootja, reklaami- ja meediamaailma ihade estetiseerija, korporatiivse [[idealism]]i tugevdaja? [[Disain]]i kritiseeritakse järjest rohkem ostuiha pealesurumises ja tarbimisühiskonnale järjest uute tuuride pealeväntamise pärast. Või peaks siiski kilbile tõstma arhitektuuri kuulsusetuma ülesande: olla saastatud [[linn]]ade sanitar ja panna õlg alla seal, kus kriisiühiskonnal päriselt kitsas käes. Kas arhitektid oleksid valmis loobuma "geniaalse looja" privilegeeritud positsioonist?

 

* ''Amphi­theātrum'' on antiikaegne vabaõhu[[teater]], kus vaatajate kohad asusid ümber näitemänguplatsi, ἀμφί (''amphi'') tähendab "mõlemal pool" või "ümber", θέατρον (''théātron'') aga "kohta jälgimiseks". Amfiteatrid olid ka kohad, kuhu koguneti [[poliitika]] üle arutlemiseks, dispuutideks ja diskussioonideks. Need olid demokraatlikud avatud [[ruum]]id, kus puudusid valitute loožid ning suurejooneline arhitektuurne vorm väljendas üllast [[võrdsus]]e ideed.

* Žürii hindas ideekonkursi võidutöös ökoloogilist mõtlemist ja innovaatilist insenerilahendust. Hajutatud betoonkaartega pargiobjektis pole kumbagi. "Amfiteater", kus [[publik]]ule on istumiseks ainult kolm-neli rida ning esinejate areeni pikem külg napilt [[kuus]] meetrit, on pigem [[flirt]] amfiteatri teemal. Sellel puudub funktsionaalsus ja sisu, kaalukus ja sümboolsus, kuid [[kingitus]] on tehtud. Elusast [[koer]]ast [[unistus|unistanud]] [[laps]]ele on kingitud [[kips]]ist mängukoer, kes ei jookse ega haugu ja kellest ei saa kunagi [[sõber|sõpra]]. Pole muud kui [[suveniir]]ina [[riiul]]isse panna – ilus eemalt vaadata.

 

* "Ema, vaata! [[Loss]]!" hüüatas väikemees [[trollibuss|trollis]], kui [[rahvusraamatukogu]] külg Endla tänavalt paistma hakkas. Paksud [[paekivi]]st [[sein]]ad, romantilised kaared ja laskeavade moodi [[aken|aknad]] – [[poiss]] oli eksimatult tajunud rahvusraamatukogu arhitektuuri erilisust tavaliste linnamajade keskel.

* [Ajakiri] Ehituskunst avaldas linnahallist artikli alles 1986. aastal ning see on igati huvitav lugemine. Siis eksisteeris veel arhitektuurikriitika, mis on tänaseks välja suretatud. Ain Padrik on linnahalli [[voorus]]te esiletoomisega kitsi, kui seda teebki, siis järgneb kohe ka tökatipritse. Objekt on jah suurejooneline, aga [[trepp]]idel on [[tuul]]ine ja sissepääs pole seal, kus eeldanuks. Linnahalli välistreppide kõrval pidanuksid olema pandused. "Hoone arhitektoonika on lihtne ja suurejooneline, samas detailivaene," leidis Padrik. Linnahallist pole saanud "laitmatult funktsioneerivat eeskujulike vaate-, akustiliste- ja transformeerimistingimustega saalehitist", kuna … jäähalli sissepääs on vales kohas.

* Karp on isepäine eraldiseisja. Ei, ma ei arva, et ta oleks kibestunud, küll aga õppinud olema ükskõikne asjade suhtes, mis on väikesed ja väiklased (olen siiski juhtunud kohtama tema ülikriitilisi seisukohti EAL kommentaariumis, [[rumalus|lollusi]] nähes on raske [[vaikimine|vait]] jääda).

* Karbi käitumisest parteibossidega, kellega suurobjektide puhul paratamatult suhelda tuli, rääkis [[raamat]]u esitlusel ilmekalt rahvusraamatukogu legendaarne direktriss [[Ivi Eenmaa]]. Raamatukogu parkla (mida ei tulnudki) pidi olema [[pronkssõdur]]i kolmnurkse väljaku all. Parteiideoloog [[Rein Ristlaan]]ele ütles Karp rahulikult: "Eks see sõdur tuleb sealt varem või hiljem ära viia." Ristlaane nõutud [[Lenin]]i kuju valmivasse [[raamatukogu|raamatukokku]] ei tulnud ning ära jäi ka [[öö]]s karniisil vilkuma pidanud kompartei ülistusreklaam.

* Karbi hoonete korrapärased [[plaan]]id on ilusad nagu on ilus [[matemaatika]], kus kõik on loogiline. Strukturalistidele tähendas range [[struktuur]] vabadust. [[Vabadus]] on võimalus teha sõltumatuid valikuid rangetes raamides – nagu [[male]]mängus, on Herman Hertzberger öelnud. Linnahalli plaani ratsionaalsust ja veatust tunnistades, oskas Padrik siiski leida etteheite: puudub "irratsionaalne eluline ollus, mis annaks hoonele sõbralikkuse ning ligitõmbavuse fluidumi." Eks igale [[romaan]]ile võib ette heita, et see pole [[luuletus]].

* Raamatus on [[must]]ale foonile pandud hävinud ja teostamata jäänud objektid. Musta on palju. Kuid võte, mis alguses mõjub efektsena, hakkab kordudes väsitama ning sööb väiksemad [[pilt|pildid]] ära. Teostamata jäänud projektide puhul tundub see must ka ülemäära traagiline, ei saa ju eeldada, et kõik võistlustööd teostamisele lähevad ning diplomitöö realiseerimata jäämine on pigem normaalne. Ka pianistid harjutavad paljusid teoseid, mis iial [[kontsert|kontserdikavadesse]] ei jõua.

* Sakala keskuse lammutamise vastu koguti 12 000 [[allkiri|allkirja]], asja arutasid [[valitsus]] ja [[riigikogu]], kultuuriminister [[Raivo Palmaru|Palmaru]] kinnitas tänavaprotestijatele, et ehitis jääb alles … ja lasi selle siis lammutada. See viis ta ametist ja poliitikast, avalikkusele aga andis Sakala jokk-poliitika näidisõppetunni. Täna ei arva enam keegi, et poliitikud teevad seda, mida ütlevad. Meie [[ühiskond]] on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme.

 

* Arhitektuuriajaloolased, [[Mart Kalm|Kalm]] nende seas, pole uurinud, mis juhtus Eesti arhitektide koolitusega, kui tehnika­haridus majanduskriisiaegse kokkuhoiu eesmärgil [[Tartu ülikool]]i viidi (muide, ka [[Läti]]s viidi tehnikaharidus [[ülikool]]i). Kuna [[Tartu]]s ei toetanud inseneriõpet õieti miski, ei [[Tartu ülikool|ülikooli]] teised teaduskonnad, õppejõud (kutsuti [[Tallinn]]ast) ega linn ise, kus polnud [[insener]]e vajavat suurtööstust, siis toodi tehnikaerialad varsti Tallinna tagasi. Kuid Tallinna Tehnikumis ei võetud uusi arhitektuuritudengeid vastu juba 1930. aastast ja nii see jäi kuni nõukogude ajani. On õieti imelik, et see asjaolu pole varem arhitektuuriuurijate tähelepanu paelunud: üle kümne aasta Eestis arhitekte üldse ei koolitatud.

* Väites millegipärast, et "ideoloogiakriitika ei toimi", Kalm justnagu enam ei näe, et see, mis Eestis toimus, oli täiesti üheselt mõistetav Eesti arhitektuurihariduse stalinlikule kursile viimine. Nagu Stalini pseudohistoritsistliku arhitektuuriga keerati tagasi arhitektuuri loomulik areng, nii tehti seda ka arhitektuuri[[haridus]]ega.

* 1930. aastate alguse arhitektuurihariduse muudatused toimusid majanduskriisi taustal, kuid juba 1935. aastal alanud ehitusbuum näitas, et arhitektide [[hirm]] tööturu pärast oli lühinägelik – tööd ja konkursse tuli palju. Tänapäeval pole enam midagi imelikku selles, et Eesti arhitektid töötavad ka [[Austraalia]]s, [[Singapur]]is jm, kuid nad ei ole sinna põgenenud, vaid ennast arendama läinud. Loodan, et ka Eesti arhitektide liit on nüüdseks mõistnud: Eesti [[piir]]ides [[mõtlemine]] enam ei toimi. Vanast ei tasu iga hinna eest kinni hoida ning turu[[protektsionism]] on lausa karistatav. Arhitektuuriõpe on alati olnud seotud arhitektuuri enda [[areng]]u ja vajadustega. Tänapäeva kõrgtehnoloogilises maailmas tuleb arhitektidel teha inseneridega koostööd rohkem, kui kunagi varem. Ehk on aeg tunnistada: TTÜ arhitektuuriinstituudi loomine oli Eesti arhitektuurihariduses vajalik samm ning see tehti õiges suunas.

 

{{Vikipeedia}}