Karin Hallas-Murula: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
* [[Kliima]]üllatused sunnivad meidki küsima, miks on [[korter]]ites nii vähe alternatiivkütte võimalusi (kel [[kamin]]at pole, selle jaoks on [[talv]]ine elektrikatkestus [[katastroof]] ka [[Eesti]]s), [[suvi]]se palavaga aga tahaks küsida, miks korterite projekteerimisel on nii vähe mõeldud [[rõdu]]dele ja nende kaitsmisele [[päike]]se eest, üleujutused on andnud õppetunni [[kelder|keldrite]] osas jne.
* Olen kaugel sellest, et trendiloomise-järeletegemise protsessi nagu ka keskuste-perifeeriate teemat lihtsustada, vastupidi, see on Eesti arhitektuuris nii keskne teema, et võib terve [[teooria]] üles ehitada. Nagu tipptehnoloogias nii on [[kultuur]]iski kehtiv tõsiasi, et mida kiiremini uusima võtte maale tood, seda pikem on [[aeg]], mil seda loodetavasti originaalseks peetakse. Seejärel saabub [[unustus]], võib-olla ka piinlikkusetunne. Tänase infoleviku [[kiirus]]e juures tulevad eeskujud järjest kiiremini välja ja nii on vaja pidevalt arendada ka nende interpreteerimise ja tõlgendamise osavat [[retoorika]]t.
* Avalik linnaruum ja arhitektuuri urbanistlik kvaliteet kuuluvad praegusaja lendsõnade hulka nagu ka erinevate sotsiaalsete gruppide (unustamata vähemusi) vaheline dialoog (vanasti öeldi lihtsalt [[koridor]], nüüd on see majaelanike sotsiaalse suhtlemise ruum). Majade alla ehitatakse [[tänav]]aid, et "avalik linnaruum majast läbi lasta", "astuda dialoogi". (Kui [[Baudrillard]] defineeris omal ajal "kommunikeerumise ekstaasi", siis praegu näib [[
* Mida võtta kriteeriumiks situatsioonis, kus maailm on kergelt või koguni väga viltu läinud ja paljud asjad globaalses, humaanses, ökoloogilises või mõnes muus kriisis: kas sellist arhitektuuri, mis selle kõigega kaasa läheb ja nii ongi kaasaegne ehk siis kommertslik, epateeriv, [[tabu]]sid lõhkuv, mingil määral [[hull]] jne või lähtuda vajadusest seda maailma veidigi korrastada, mitte leppida arhitektuurile pealesurutud rolliga olla kommertsliku tarbimisühiskonna lisaväärtuse tootja, reklaami- ja meediamaailma ihade estetiseerija, korporatiivse [[idealism]]i tugevdaja? [[Disain]]i kritiseeritakse järjest rohkem ostuiha pealesurumises ja tarbimisühiskonnale järjest uute tuuride pealeväntamise pärast. Või peaks siiski kilbile tõstma arhitektuuri kuulsusetuma ülesande: olla saastatud [[linn]]ade sanitar ja panna õlg alla seal, kus kriisiühiskonnal päriselt kitsas käes. Kas arhitektid oleksid valmis loobuma "geniaalse looja" privilegeeritud positsioonist?
** Karin Hallas-Murula, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/euroopa-parim-arhitektuur/ "Euroopa parim arhitektuur"] Sirp, 29.07.2010
|