Masinakirjutaja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kahtlemata oleks ta võinud ühel päeval väärida pääsemist kipakasse taevasse, kuhu lähevad vaid need, kes on kõverikud. Taevasse igatahes pääsu pole,...' |
Resümee puudub |
||
4. rida:
* Kui ta ärkas, et teadnud ta enam, kes ta on. Ainult hiljem mõtles ta rahulolevalt: olen masinakirjutaja ja neitsi ja mulle meeldib [[Coca-Cola]]. Alles siis pani ta iseennast endale selga ja veetis ülejäänud päeva kuulekalt olemise rolli täites. (lk 26)
** [[Clarice Lispector]], "Tähetund". Tõlkinud Leenu Nigu. [[Loomingu Raamatukogu]] 35/2017
* Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata. [[Majapidajanna]], [[kokk|koka]] või [[teenijanna]]na töötada oli mõeldamatu. [[Kontor]]is töötamise võimalused avanesid alles pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], kui masinakirjutajast sai naiste amet. Ainuke, mida hästi kasvatatud ja haritud neiu teha võis, oli minna [[guvernant|guvernandiks]] samasugusesse perre, mille täieõiguslik liige oli ta äsja ise olnud. (lk 545-546)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
[[Kategooria:Elukutsed]]
| |||