Nukuteater: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
 
==Proosa==
 
* Tekkinud [[paus]]i kasutab [[näitleja]] Väino Luup. Ta annab oma [[Siil]]i Hendrik Toomperele liigutada ja tuleb ise saali, et [[publik]]u poolt oma [[nukk]]u jälgida. Nukunäitlejatöö spetsiifikast johtuv eelis! Sest "suure teatri" näitleja ei saa ennast kunagi (välja arvatud filmis või videosalvestuses) kõrvalt vaadelda. Ainult vaimusilmas võib ta enda loodud kuju näha. Kuju on tema enda sees, tema ise on kuju sees. Oma füüsise ja südametuksega äratab "suure lava" näitleja dramaturgi loodud kuju ellu. Kuid nukunäitleja ning tema poolt loodava kuju vahel seisab nukk — väike papjeemašeest, puust või vahtkummist nukk, mille teatrikunstnik on kavandanud, skulptor voolinud ja töökoda liikumismehhanismidega varustanud.
:Nukuteatris saab [[kunstnik]]u [[looming]]u resultaat näitleja loomingu lähtekohaks. (lk 5)
37. rida:
* Lastetüki, sealjuures nukulavastuse juures eriti, tuleb ju rohkem arvestada efekte, liikumist ja meeleolusid, seades teisele kohale sisu, kuna see leiab sellisel kujul laste juures palju enam kõlapinda.
** Draamateatri näitleja Leo Martin, "Näitleja näitekirjanikuna", Uudisleht, 05.05.1939; ''cit. via'': Dagmar Normet, "Lo Tui", Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 20
 
* Austeni südikatel kangelannadel kipuvad olema üsna äpardunud isad, kes kas [[huvipuudus]]est, suurest [[eneseimetlus]]est või lihtsalt elukorralduslikust [[saamatus]]est jätavad oma tütarde elu korraldamise nende endi hooleks. Ärahellitatud noorema tütrena on Emma loonud oma peas omalaadse nukuteatri, mille juht ta ise on ja mille nukkudeks enda teadmata kõik ümberolijad. (lk 532)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548