Raha: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid |
Resümee puudub |
||
6. rida:
* Kuld ja hõbe on [[riik|riigi]] [[veri]]. Verepaisud [[süda]]mes ja [[pea]]s reedavad mõlema nõrkust. Mida tugevam on süda, seda elavamalt ning heldemalt pumpab ta verd välistesse kehaosadesse. Iga kehaliige on soe ja elus, ning kiiresti ja hoogsalt voolab veri südamesse tagasi.
**[[Novalis]]. Aforisme ja fragmente. Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19, lk 30
* [[Päev]]al, mil raha saadakse, antakse seda natuke rohkem välja.
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 35
* [D'Artagnan ja Athos:] "Armas [[sõber]], lõbud, millega ei olda harjunud, on suuremaks koormaks kui [[harjumus]]eks saanud mured. Palun andke mulle nõu. Võin teilt seda küsida, kuna teil on ju alati olnud raha: kui inimesel on raha, mis ta sellega siis teeb?"
:"See sõltub asjaoludest."
:"Kuidas te käisite ümber omaenda rahadega, nii et need teid ei ihnuriks ega pillajaks ei teinud, sest [[ihnsus]] kuivatab südant ja pillamine uputab selle, eks ole?" (lk 257)
* Planchet tormas [[trepp|trepist]] alla, nagu oleks kurat teda näkist hammustanud. Hetke pärast tulid sellid koorma all küüru vajudes trepist üles.
:D'Artagnan saatis nad oma katusekambritesse, sulges hoolikalt ukse ja ütles Planchet'le, kes oli nüüd omakorda aru kaotamas:
:"Ja nüüd jagame."
:Ta laotas maha suure [[vaip|vaiba]] ning tühjendas sellele esimese koti. Niisamuti tegi Planchet teisega. Siis lõikas d'Artagnan üleni värisedes [[nuga|noaga]] lõhki kolmanda. Kuuldes kuldraha heledal kõlinat, nähes hiilgavaid eküüsid, mis sädeledes kotist välja voolasid nagu [[kala]]d mõrrast, tundes end poolest säärest saadik vajuvat kuldsete või [[hõbe]]daste müntide voogu, haaras Planchet'd pööritus. Ta hakkas ühel kohal tiirlema nagu piksest rabatud ja langes raskelt maha rahakuhjale, mille ta kirjeldamatu klirinaga laiali paiskas. Rõõmust lämmatatud Planchet kaotas teadvuse. D'Artagnan heitis talle näkku klaasi [[valge vein|valget veini]], mis ta otsekohe jälle ellu äratas.
:"Ah mu jumal, ah mu jumal, ah mu jumal!" kordas Planchet, kuivatades oma [[vuntsid|vurre]] ja [[habe]]t.
:Tol ajal nagu tänapäevalgi, kandsid koloniaalkaupmehed ratsaväelase vurre ja sõjasulase habet. Ainult [[rahakümblus]]ed, mis juba tolgi ajal väga haruldased olid, on tänapäeval peaaegu tundmatuks muutunud. (lk 289)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
54. rida ⟶ 65. rida:
* Kust Emma raha pärineb, raamatust ei selgu, kuid on selge, et see on "vana raha", sest Woodhouse'id on iidse maaomanike [[suguvõsa]] noorem haruliin ja nad on elanud samas kohas juba mitu põlve. Neil on kena moodne häärber nimega Hartfield ja väike maavaldus selle ümber. Emma maailmas on see tähtis. Suurmaaomanikest [[aadel]]kond ja väikemaaomanikest [[mõisnik]]kond (kuhu kuuluvad ka Woodhouse'id) põlastas [[vulgaarsus|vulgaarset]] "uut raha", mille tõusev [[keskklass]] oli kokku ajanud [[tööstus]]es ja ülemere[[kaubandus]]es. Mõnevõrra vastuvõetavam oli teha
* Mr Eltoni väljavalitu Miss Augusta Hawkins on "uue raha" [[matslus]]e ja [[vulgaarsus]]e karikatuurne kehastus. Ta on pärit [[Bristol]]ist, mis oli tollal räpane sadama- ja tööstuslinn, mille rikkus pärines suuresti Atlandiülesest suhkru- ja [[orjakaubandus]]est. Südalinna kohal hõljusid klaasipõletustöökodade mürgised aurud ja suhkrutööstuse vägev lehk. [---] Seisuslikult on Mr ja Mrs Elton võrdsed, aga naisel puudub seltskondlik lihv. Nagu [[uusrikas|uusrikkale]] kohane, on ta ülepakutult riides, endast üliheal arvamusel, harimatu, taktitu ja häbematu. Näib, et tal on rohkem raha, kui Mr Eltonil, sest viimane on oma naisest vaimustuses ja joondub kõiges tema järele, kaotades oma viimasegi [[väärikus]]e. Kombekus ja hea toon asenduvad kiiresti kättemaksuhimulise [[väiklus]]ega, mis kulmineerub Harrieti väljakutsuva alandamisega [[ball]]il. Üks härrasmees ei saaks enam madalamale laskuda. (lk 541)
* Härrasrahval ei sobinud oma tööga raha teenida moel, mis oleks nad asetanud alama rahva hulka. Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata. [[Majapidajanna]], [[kokk|koka]] või [[teenijanna]]na töötada oli mõeldamatu. [[Kontor]]is töötamise võimalused avanesid alles pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], kui [[masinakirjutaja]]st sai naiste amet. Ainuke, mida hästi kasvatatud ja haritud neiu teha võis, oli minna [[guvernant|guvernandiks]] samasugusesse perre, mille täieõiguslik liige oli ta äsja ise olnud. (lk 545-546)
| |||