Kuningas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Kuningas''' on tänapäeval monarhistliku korraga riikide riigipea. Nüüdisajal omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset [[võim]]u. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav.
 
==proosa==
 
<poem>
Isegi mõttes ära sajata kuningat,
12. rida:
* [[Koguja raamat]], peatükk 10, salm 20
 
==Draama==
 
<poem>
[Polonius:] Arutada,
22. rida:
* [[William Shakespeare]], "Hamlet", II vaatus, II stseen
 
==Proosa==
 
<poem>
Kui, väiksed vürstid, teil on mõni [[tüli]] vaid,
siis kutsub ainult juhm teist appi kuningaid.
Ei maksa iialgi toeks tuua nende piiki,
neid sisse lasta oma [[riik]]i.
</poem>
* [[Jean de La Fontaine]], "Aednik ja tema härra". Tõlkinud [[Ain Kaalep]]. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud [[Jüri Talvet]] jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 289-290
 
 
* Noil aegadel olid paanikahood sagedased. Möödus vähe [[päev]]i, ilma et üks või teine [[linn]] poleks registreerinud mõnda selletaolist sündmust oma ürikutes. Senjöörid sõdisid üksteisega, kuningas oli sõjajalal kardinaliga, [[hispaanlased]] aga omakorda kuningaga. Peale nende varjatud või nähtavate, salajaste või avalike sõdade olid veel vargad, kerjused, hugenotid, [[hunt|hundid]] ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Alati haarasid linnakodanikud relvad varaste, huntide ja lakeide vastu, sageli senjööride ja hugenottide vastu, mõnikord kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", 1. peatükk. Tõlkinud Tatjana Hallap
79. rida ⟶ 70. rida:
* Siis tuli tal jälle meelde, kuidas kuningas Saul oli oma kandlemängijat piigiga visanud, aga [[Jumal|Issand]] tõukas vastu ta [[käsi|kätt]], nii et piik ei tabanud. Või oli see ainult Issanda [[ingel]]? Niisamuti oli nüüd juhtunud temaga. Oli alati hädaohtlik mängida kõrgete isandate ees, ka siis, kui ei ihaldanud ta kuningriiki. Võis leiduda keegi teine, kes seda ihaldas — ja kes küsis sel puhul ühe lihtsa kandlemängija elust! (lk 198)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966
 
 
* Vahel tundus Vimesile, et kõik teavad, et Porgand on linna hüljatud trooni õige pärija. Juhtumisi ei tahtnud ta aga seda olla. Tema tahtis olla [[politseinik|võmm]] ja kõik teised olid päri. Aga kuningaseisus meenutab natuke tiib[[klaver]]it - sa võid sellele katte peale panna, kuid ikka on näha, mis seal all on.
** [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2006, lk 62
 
 
* Oskap ei jaganud võimu[[võim]]u ega vastutust[[vastutus]]t. Ta võttis tütrelt kuuldu ja kasutas seda omal moel - mis oli tema õigus -, ja ta oli [[tõhusus|tõhus]] kuningas.
:Aga vahel mõistis ta Anno sõnade ja nõu toel niisugust õigust, mida kuningatütar meeleldi pealt ei näinud. Ja siis oli tal hea meel, et isa ei nõudnud temalt suuremat seotust, sest ta oli oma loomult ikkagi südamega tüdruk ega armastanud mitte sugugi tunnet, et on kellegi kannatuste põhjuseks. (lk 108)
* Selleks kuningamärki ju kantaksegi - et teha paremini, kui seni on tehtud. (lk 211)
* [Anno:] "Kas kuningas olemine mitte ei tähenda kohustust ja õigust teha asju ''paremini'', teha õigesti ja hästi? Kui vaja, uutmoodi, hoopis teistmoodi kui kunagi ammu! Aga sina kardad suure kurja sündimist nii väga, et ei julge olla hea ja valida head tegu! Leitari suremine ei ole ''ainus võimalus''. Mehed ütlevad alati nii, nagu sina praegu, aga teine võimalus ''on'' olemas. Astuda mängust välja. Mitte nõustuda tegema otsuseid hirmu ja ohtude põhjal, vaid teha neid lähtuvalt sellest, mis on õige ja hea." (lk 217)
* "Sa ütled, et minu isa tapaks Leitari aeglaselt ja julmalt selle eest, et mina teda armastada julgesin," sõnas ta siis. "Ja ma kardan, et sul võib selles tõesti väga õigus olla. Aga sellisel juhul - sellisel juhtumisel pean mina endalt küsima, mida minu isa sellest teguviisist võidaks? Ka talle oleks ju kasulik, et mees nagu Leitar tema Vallas sildu ehitab! Ometi ei hooliks minu isa sellest kasust, ma tean. Kui ta aga su venna surmata laseks - ja ta laseks - võidaks ta järelikult endale midagi muud. Midagi enda jaoks väärtust kandvat."
:Anno köhatas kurku puhtaks, vaikselt nagu kass köögis pliidi ees. Pärast pausi kõneles ta uuesti:
:"Ja ma mõtlen, ma mõtlen ... et see miski peab olema valitsemise vägi. Mida ta võidab, on väe vägevuse kinnitamine. Veriheinte vääramatuse ja jõu kujutamine tugevamana kõigest muust, isikute kaduvast väärtusest ning nende unistustest, keda pole kuningaks kroonitud." Anno tõmbas alum ise huule hammaste vahelt läbi. "Võidaks tema enda jõud, mida ta selle tapmisega - ja ilmselt julma tapmisega - näitaks. Mina olen nii võimas, et kustutan kõik vastuolud, eriti veel omaenda Perekonnas. Ja keegi teine ei võida sellest mitte midagi." Anno silmades säras külm raud.
:"Aga see, isand Valdar, ei saa ju olla kuningaks olemise mõte? Võtta kõik endale? Milleks Kuuevallale selline kuningas? Ainult koormaks!" (lk 218-219)
* [[Triinu Meres]], "Kuigi sa proovid olla hea", 2019
 
 
==Luule==
<poem>
Kui, väiksed vürstid, teil on mõni [[tüli]] vaid,
siis kutsub ainult juhm teist appi kuningaid.
Ei maksa iialgi toeks tuua nende piiki,
neid sisse lasta oma [[riik]]i.
</poem>
* [[Jean de La Fontaine]], "Aednik ja tema härra". Tõlkinud [[Ain Kaalep]]. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud [[Jüri Talvet]] jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 289-290
 
 
160. rida ⟶ 176. rida:
</poem>
* [[Livia Viitol]], "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11
 
 
* Vahel tundus Vimesile, et kõik teavad, et Porgand on linna hüljatud trooni õige pärija. Juhtumisi ei tahtnud ta aga seda olla. Tema tahtis olla [[politseinik|võmm]] ja kõik teised olid päri. Aga kuningaseisus meenutab natuke tiib[[klaver]]it - sa võid sellele katte peale panna, kuid ikka on näha, mis seal all on.
** [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2006, lk 62
 
* Oskap ei jaganud võimu ega vastutust. Ta võttis tütrelt kuuldu ja kasutas seda omal moel - mis oli tema õigus -, ja ta oli tõhus kuningas.
:Aga vahel mõistis ta Anno sõnade ja nõu toel niisugust õigust, mida kuningatütar meeleldi pealt ei näinud. Ja siis oli tal hea meel, et isa ei nõudnud temalt suuremat seotust, sest ta oli oma loomult ikkagi südamega tüdruk ega armastanud mitte sugugi tunnet, et on kellegi kannatuste põhjuseks. (lk 108)
* Selleks kuningamärki ju kantaksegi - et teha paremini, kui seni on tehtud. (lk 211)
* [Anno:] "Kas kuningas olemine mitte ei tähenda kohustust ja õigust teha asju ''paremini'', teha õigesti ja hästi? Kui vaja, uutmoodi, hoopis teistmoodi kui kunagi ammu! Aga sina kardad suure kurja sündimist nii väga, et ei julge olla hea ja valida head tegu! Leitari suremine ei ole ''ainus võimalus''. Mehed ütlevad alati nii, nagu sina praegu, aga teine võimalus ''on'' olemas. Astuda mängust välja. Mitte nõustuda tegema otsuseid hirmu ja ohtude põhjal, vaid teha neid lähtuvalt sellest, mis on õige ja hea." (lk 217)
* "Sa ütled, et minu isa tapaks Leitari aeglaselt ja julmalt selle eest, et mina teda armastada julgesin," sõnas ta siis. "Ja ma kardan, et sul võib selles tõesti väga õigus olla. Aga sellisel juhul - sellisel juhtumisel pean mina endalt küsima, mida minu isa sellest teguviisist võidaks? Ka talle oleks ju kasulik, et mees nagu Leitar tema Vallas sildu ehitab! Ometi ei hooliks minu isa sellest kasust, ma tean. Kui ta aga su venna surmata laseks - ja ta laseks - võidaks ta järelikult endale midagi muud. Midagi enda jaoks väärtust kandvat."
:Anno köhatas kurku puhtaks, vaikselt nagu kass köögis pliidi ees. Pärast pausi kõneles ta uuesti:
:"Ja ma mõtlen, ma mõtlen ... et see miski peab olema valitsemise vägi. Mida ta võidab, on väe vägevuse kinnitamine. Veriheinte vääramatuse ja jõu kujutamine tugevamana kõigest muust, isikute kaduvast väärtusest ning nende unistustest, keda pole kuningaks kroonitud." Anno tõmbas alum ise huule hammaste vahelt läbi. "Võidaks tema enda jõud, mida ta selle tapmisega - ja ilmselt julma tapmisega - näitaks. Mina olen nii võimas, et kustutan kõik vastuolud, eriti veel omaenda Perekonnas. Ja keegi teine ei võida sellest mitte midagi." Anno silmades säras külm raud.
:"Aga see, isand Valdar, ei saa ju olla kuningaks olemise mõte? Võtta kõik endale? Milleks Kuuevallale selline kuningas? Ainult koormaks!" (lk 218-219)
* [[Triinu Meres]], "Kuigi sa proovid olla hea", 2019
 
==Vanasõnad==