Häärber: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
* Oma [[sissetulek]]ut pidi maaomanik kasutama mitte ainult enda, vaid ka ühiskonna hüvanguks. [[Kaheksateistkümnes sajand]] oli suur parendamise (ingl. k. ''improvement'') ajastu. Ettevõtlikud maaomanikud võtsid kasutusele uudseid maaharimise viise, ehitasid oma maadel teid, [[kanal]]eid, [[sadam]]aid, kaevandasid [[maavara]]sid ja rajasid häärberite ümber parke. (lk 536–537)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531–548
* See, kes elab Kanada [[väikelinn]]a kõige uhkemas majas, elab Atreuse majas, mis sünnitab osal kogukonna liikmetest kõige süngemaid müütilisi ettekujutusi. Mõni ilmutab ka [[orjameelsus]]t, aga seesuguseid on vähe; vohavad [[kiivus]], [[kadedus]], laim ja [[pilge]]. Kehvemates kotustes võib ette tulla [[kaklus]]i, sala[[abort]]e, laste "õpetamist" tulise [[triikraud|triikrauaga]], et neid sõna kuulama sundida, kõiki kujuteldavaid [[ihnsus]]e vorme, [[verepilastus]]t ja igapäevast tavajulmust, see kõik on aga tühiasi, võrreldes sellega, mis paistab viltu olevat härrastemajas. (lk 102)
* Chegwidden valmistas õigupoolest [[pettumus]]e. Pärast kõike, mida ta oli kannatanud selle keeruka nime pärast, mis polnud ainult veider, vaid ka tülikas hääldada, oli Francis oodanud vähemasti toredat elamist ja, nagu nimi mõista andis, valget [[hoone]]t.
:Aga ei: Chegwidden oli pruunikashallist [[kivi]]st suur, madal, räämas väljanägemisega mõisahoone ebasõbraliku tiidakil [[paraaduks]]ega, väikeste aknamulkudega ja kivi[[katus]]ega, millel kasvas laiguti [[sammal]]. Vana oli see vaieldamatult; seesugust [[ebamugavus]]t vähem kui nelja [[sajand]]iga ei saavuta. Maja [[lehk]]as, sest mitu korda lapitud [[Victoria ajastu|Victoria-aegne]] [[torustik]] polnud iial nõuetele vastanud. (lk 192-193)
* [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999
[[Kategooria:Hooned]]
| |||