Loodus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Loodus''' on kõik füüsilised [[objekt]]id ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole [[inimene|inimese]] (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Looduses olevaid seaduspärasusi uurib [[loodusteadus]]. Looduse hulka ei kuulu artefaktid. Uusajal levima hakanud mõistekasutuses vastandatakse loodus kui loomulik substants [[kultuur]]ile kui tehislikule ehk kunstlikult loodud substantsile.
==Luule==
<poem>
ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
23. rida:
* [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", (1797). Tõlkinud Märt Väljataga, Vikerkaar 7-8/2004, lk 25-28
==Film==
* Loodus on ikka üks hiiglama võimas asi!
** Kingpool, naksitrall (multifilmis "Naksitrallid")
==Proosa==
* Millal kaotasime [[vabadus]]e, millal raiskasime ära [[toit|toidu]] ja looduse, seda mõistame alles siis, kui need on läinud.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020
51. rida ⟶ 52. rida:
* Loomhõljumi keerukas käitumine on tõestus looduse kui ühe suure üldsuse [[tarkus]]est, mis on loonud otsekui ideaalselt toimiva keskkonna.
** [[Lennart Lennuk]], [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4226_4202.html "Elu veepiisas"] Eesti Loodus, 11/2011
* Iial ei tohi liialdada. See oli põlisrikaste ja põlisrikaste sabarakkude alaline manitsus. Need, kes uhkustasid klassikalise haridusega, võrdlesid seda [[kreeklased|kreeklaste]] põhimõttega: [[mõõdukus]] kõiges. Mõni, kes oli veidi [[Shakespeare]]'i nuusutanud, võis öelda: "Vaata et sa ei patustaks looduse [[siivsus]]e vastu." Looduse karjuvast [[siivutus]]est polnud neil aimugi. Francisel aga oli; ta oli seda aimamisi märganud [[kuristik]]us, mis avanes tema ees Carlyle'i [[külakool]]is ning selles, mida ta oli elu nõudmistest ja neimast taibanud Devinney palsameerimiskoja surnute keskel. Omas südames teadis Francis, et elu on avaram, sügavam, kõrgem, kohutavam ja imelisem, kui põlisrikkad uneski aimata võivad. [[Koolipoiss]] ei tohiks sääraseid asju teada ja ta tunnistas neid vaevalt eneselegi. (lk 168)
* Mõne aasta vältel oli käputäis kanada kunstnikke, keda hakati kutsuma seitsme rühmaks, üritanud kujutada kanada [[maastik]]ku uut moodi, hakanud seda nägema värskelt, mitte nii, nagu see paistis pilgule, mida pimestas üheksateistkümnenda sajandi inglise [[maastikumaal]]ijate ettekujutus loodusest. Nende töid [[mõnitus|mõnitati]] muidugi laia suuga ja neid peeti pööraselt moodsaks, ehkki eurooplasest või ameeriklasest [[kriitik]]ule nad sellist [[mulje]]t poleks jätnud. Lapsed korrutasid seda, mida ütlesid vanemad, ja Francist kiusati [[küsimus]]tega, nagu: "Mis sa seitsme rühmast arvad? Mu ema ütleb, et meie [[rootslased|rootslasest]] kokk tegi vabal päeval samasuguseid plätserdusi. Mu isa ütleb, et sihukest [[kunst]]i oskaks tema ka teha, kui tal aega oleks." (lk 172-173)
* [Väike Zadkiel:] "Ma pean aga silmas seda, kui armas on [[juhus]]e mõiste Maa inimestele. Nad on lühinägelikud. Võta neilt ära juhus, ja sa ründad nende armsat usku [[vaba tahe|vabasse tahtesse]]. Neile ei anta aega näha, et juhusel võivad olla omad puudused, just nii, nagu on omad puudused ka vabal tahtel. Veider, eks ole, et neil on üsna hea meel, kui teadlased näitavad neile [[seaduspära]] ilmnemist muus Looduses, aga iseendas ei taha nad Looduse osa ära tunda. Paistab, nagu oleksid nad veendunud, et terves loodud maailmas, niipalju kui nemad seda tunnevad, on ainuüksi nemad ''Anima Mundi'' mõjust priid." (lk ?)
** [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999
| |||