Saaremaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Saaremaa''' on [[Eesti]] suurim [[saar]]. Saaremaal elavad saarlased, kel on [[õ]]-häälikuga eriline suhe.
==Proosa==
* Ma olen merd vaadelnud Tallinna, Toila ja Narva-Jõesuu vahel, supelnud Pärnus ja näinud laevahukku Läänemerel, aga sellist ilu pole ma enam näinud, mis avanes mu silmale Mustjala panga kõrgel kaldal...
* Vaiksel õhtul kollendava taeva all tõmbab meri enesele üle paksu kuldkollase siidvaiba. Nagu kollane koor paistab siis päälmine veekiht. Tundub, et üle selle võiks kõndida kaugele unistuste maale.
11. rida ⟶ 12. rida:
** [[Maimu Berg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/valge-laeva-pankrot/ "Valge laeva pankrot"] Sirp, 01.06.2007
* Saaremaa Looduse Armastajate Selts pidas 17. nov. oma teist koosolekut. Esmalt kõneles A. Chrebtov loodusekaitse mõtte väljalaotamisest väljamaal ja Venemaal. Lõppeks peatus kõneleja küsimuse juures: kuida Saaremaa loodusekaitse mõtet laiali laotada ja tähtsamad looduse mälestusemärgid alalhoida... Saaremaa tähtsamad taimed, mis kaitsmist tarvitavad on: poopuu; kasvab Laimjalas, Saaremaa õhtupoolsel kaldal kasvab eebeni puu, nimelt Tagamõisas. Rahvas tarvitab seda puud kangaspuude juures uiekojaks. Kanaprohi; rahvas ehib tema lehtedega mõnes kohas kirikuid. Luurohi; epheu — rahvas tarvitab seda rohtu veetõbe vastu. Hirmustes, kus rahvajutu järele pidada "Tõllu" haud olema, kasvab "Tõllu haual" üks tamm peaotsas, teine jalutsis... Kipi ja Koowi juures kasvavad haruldaselt ilusad kadakad... Haruldased loodusekohad Saaremaal on: Kaali järv, Mustjala pank, Olsaar, Wiita ja Wesek. Looduse poolest rikas on Abruka saar.
** Teade ajalehes Saarlane, 1913; ''cit. via'': [[Vera Poska-Grünthal]], "See oli Eestis: 1919-1944", Stockholm: Välis-Eesti ja EMP, 1975, lk 19
==Luule==
<poem>
| |||