Hiina: erinevus redaktsioonide vahel

* [---] Johanna on veendunud, et [[ema]] on [[isa]] lõplikult maha kandnud, kes neid tuhandeid [[haud]]u ikka tagantjärele kindlaks teha suudab, ema teeb ainult Johanna jaoks näo, et isa on kusagil olemas, aga aegapidi nihkub see kusagil ikka kaugemale ja kaugemale nii ajas kui ruumis, ulatub juba peaaegu Hiinamaale, mis, nagu öeldud, on ema jaoks maailma lõpp. (lk 26)

* Lõpuks saavad varemed koristatud, [[pealinn]]aski on suuremad sõja jäljed likvideeritud, Johanna võiks nüüd ükskord oma unistuse teoks teha, [[loomaaed]]a vaatama sõita, Austria-sõit ei tule praegu ilmselt kõne alla, rahvusvaheline olukord on seesugune, seletab [[lektor]], kui Johanna kord [[poliitloeng]]ul arglikult küsida söandab, et kuidas sõidetakse Austriasse. Pärast saab Johanna veel [[postkontor]]i ülema käest noomida, seesuguseid küsimusi ei maksa esitada, igal asjal on oma aeg. Postkontori ülem ei ole loomulikult enam härra Sildnik, kodanik Sildnik raiub puid kusagil [[Magadan]]i oblastis, ja see on peaaegu sama kaugel kui Hiinamaa, nagu Johanna on atlasest järele vaadanud, Johanna tunneb nüüd hästi [[geograafia]]t. (lk 33)