Heebrea keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida:
 
* Millegipärast said kõik sõnad hoopis teise kuju, kui nad kirja pandi. [[Raamat]]u ja kirja keel oli hoopis teine kui see, mis me iga päev omavahel rääkisime. Ainult [[palve]]s, Issandaga rääkides, tarvitasime [[raamat]]u keelt. /---/ Aga ma uskusin kaua aega, et igapäevast, kõneldavat keelt üldse polnud võimalik üles kirjutada. Uskusin, et kirjutatud sõna on omaette keel ja just heebrea keel. Kord oli see kirjutatud, nii nagu Issand ise oli ette öelnud, ja seda ei saanud enam muuta.
** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 22-23
 
* [Daniel:] ... minu [[kogudus]]e liikmete ainuke ühine keel on ivriit. [[Paradoks]] seisab selles, et [[Kirik]], kes räägib Päästjaga ühte keelt, pole juutide Kirik, vaid ümberasujate Kirik. Riigi jaoks eemaletõugatute, väheväärtuslike, mittevajalike inimeste Kirik... Säh sulle kristlikku [[lingvistika]]t: algusaegadel läks jumalateenistus, mis kopeeriti täielikult [[judaism]]i pealt maha, heebrea keelelt üle [[kreeka keel]]ele, [[kopti keel]]ele, hiljem [[ladina keel|ladina]] ja slaavi keeltele, nüüd aga tulevad minu juurde [[poolakad]], [[tšehhid]] ja [[prantslased]], et pidada ivriidikeelseid palvusi. (lk 151)