Tõlkimine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tõlkimine''' on tekstide teisendamine ühest märgisüsteemist teise, säilitades teatud vastavuse; tõlkimine kitsamas tähenduses on kirjaliku teksti teisendamine ühest inimkeelest teise. '''Tõlge''' on niisuguse teisenduse käigus saadud [[tekst]]. '''Tõlkija''' on inimene, kes tegeleb tõlkimisega, üldjuhul püsivalt või elukutseliselt.

 

** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 45

 

 

 

* [[Tsivilisatsioon]] on vaimsest ühisnimetajast hingestatud erinevate [[kultuur]]ide lõppsumma ja tema põhiline liiklusvahend - nii metafüüsilises kui ka otseses mõttes - on tõlkimine, ümberpanemine.

** [[Jossif Brodski]], "Tsivilisatsiooni laps". Tlk [[Joel Sang]]. Rmt: "Koguja rõõm". Vagabund 1996, lk 183-208

* … olgu tegemist koopa või kabinetiga, ikka on [[Hieronymus]]el õnnestunud kusagilt saada [[kirjutamine|kirjutamiseks]] sobivad kivid, hea tugev laud või suurepärane kirjutuspult, kallihinnalised köited vedelevad hunnikutes, mahe [[lõvi]] kusagil põrandal, laual [[pealuu]] – selline see tõlkija [[elu]] ju ongi ja just sellist kabinetti tahaks, just sellist! Need värskendused viivad mõtted hoopis kõrvalistele radadele: peaks tellima mõnelt sisekujundajalt Hieronymuse ja teiste suurte tõlkijate kabinettide, kongide, koobaste analüüsi läbi aegade just sisekujundaja vaatekohalt. Jah, kui lubamatult vähe tähelepanu pööratakse koduajakirjades tõlkijate töötubade sisustusele, võrreldes sellega, kui vastutusrikas roll on tõlkijatel [[ühiskond|ühiskonnas]] olnud ja on ka edasi! Kas neil on lõvi või [[kass]]igi võimalik pidada ja kui ei ole, siis miks? Kas on seinal üldse ruumi korraliku Hieronymuse repro või posteri jaoks?

** [[Marju Lepajõe]] [https://kultuur.err.ee/870650/marju-lepajoe-hieronymus-ehk-kuidas-saadakse-tolkijate-kaitsepuhakuks Hieronymus ehk kuidas saadakse tõlkijate kaitsepühakuks] ERR, 21.10.2018

 

* Tõlge on vist alati mütsak, niivõrd-kuivõrd, on sülem mitme inimese tahtmistest, kirjutaja ja tõlkija ja toimetaja ja nende sisemiste retsensentide taotlustest ja tunnetest, plaanidest ja unistustest, on natuke ebamäärase kujuga, ühtlasi on natuke nagu kukkumine, ja on natuke nagu pidu, koosviibimine mõne õilsamat tüüpi proovikivi ümber, jah, mütsak.

* Liiga sageli kiputakse [[termin]]itööd pidama tõlketööks ja tõlketööd esimese ettejuhtuva sõnastikuvaste valikuks.

** [[Peep Nemvalts]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/moistestik-korda-terminivara-otstarbekaks/ "Mõistestik korda, terminivara otstarbekaks"] Sirp, 10.03.2017

 

==Viited==