Olukord: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida:
* Paljud [[kriis]]id inimeste [[elu]]s leiavad aset seepärast, et [[kangelane|kangelase]] [[roll]], mille nad on ühe olukorra või olukordade rühma jaoks valinud, uues ettejuhtuvas olukorras enam ei toimi või - mis on sisuliselt sama asi - kuna neil ei ole piisavalt [[kujutlusvõime]]t, et moonutada uut olukorda oma vana rolli jaoks sobivaks. Nii juhtub näiteks [[vanemad|vanematega]], kui nende [[laps]]ed vanemaks saavad, ja armastajatega, kui üks neist teisele enam ei meeldi. Kui uus olukord muutub liiga tugevaks, et seda eirata, ja nad ei suuda leida [[mask]]i, mille abil selles hakkama saada, võivad nad muutuda skisofreenilisteks] - see [[mask]] on [[hädaabinõu]] - või lihtsalt puruneda. Kõik [[terviklikkus]]e küsimused hõlmavad seda kaalutlust, kuna inimese terviklikkus seisneb [[truudus]]es [[stsenaarium]]ile, mille ta on enda jaoks kirjutanud.
** [[John Barth]], "Tee lõpp" ("The End of the Road")
 
* Väljapääsutu [[olukord]] on d-mollis. Selle avastas [[Mozart]]. Ja kasutas seda teadmist "Don Juanis", saatmaks Kivist külalist. Enne Mozartit oli alati võimalik [[väljapääs]] leida, alati sai [[Jumal]]alt abi paluda. Mozartiga algas [[kahtlus]] jumalikkuses. (lk 153)
** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008