Deniss Fonvizin: erinevus redaktsioonide vahel

* [Skotinin:] Kui palju [[naaber|naabrid]] mulle ka [[ülekohus|ülekohut]] pole teinud, kui palju kahju tekitanud, ei ole mina kellegi käest [[kohus|kohtu]] kaudu nõudma läinud, vaid selle asemel, et kohut käia, pigistan iga kahju oma talupoegade[[talupoeg]]ade käest välja — nõnda pole ka jälgi järel.

* [Starodum:] [[Õukond|Õukonnast]] sunnitakse lahkuma kahel viisil, mu [[sõber]]: kas vihastatakse sinu peale või vihastatakse sind. Ma ei hakanud ootama ei üht ega teist. Otsustasin, et parem on elada omas kodus[[kodu]]s kui võõras eestoas.

:[Starodum:] (''võtab Pravdinilt tubakat''). Kuidas tühjalt? Tubakatoosi hind on viissada rubla. [[Kaupmees|Kaupmehe]] juurde tuli [[kaks]] meest. Üks maksis [[raha]] ja tõi koju tubakatoosi; teine tuli koju ilma tubakatoosita. Ja sina arvad, et teine tuli koju tühjalt? Eksid. Ta tõi oma viissada rubla tervelt tagasi. Mina lahkusin õukonnast ilma külade[[küla]]de, ilma lindi, ilma aukraadideta, aga oma vara tõin ma tervelt tagasi: oma hinge[[hing]]e, oma [[au]], oma [[põhimõtted]].

:[Pravdin:] Selleks, mille jaoks haigete juurde arsti[[arst]]i kutsutakse.

:[Starodum:] Eksid, mu sõber! Asjatu on kutsuda arsti parandamatult haigete juurde. Siin arst ei aita, ennemini võib veel talle endale [[haigus]] külge hakata. (III vaatus, 1. stseen, lk 32-33)

* [Starodum:] Lastele? Jätta rikkust[[rikkus]]t lastele! Ei tule mul pähegi. Kui nad on targad, saavad nad ilma sellelaselleta läbi; [[rumalus|rumalat]] poega[[poeg]]a ei aita aga rikkuski. Ma olen näinud mehi kuldsetes kaftanites[[kaftan]]ites, aga tinast[[tina]]st peaga. Ei, mu sõber! Raha olemasolu ei tähenda inimliku väärikuse[[väärikus]]e olemasolu. Kullast [[puuslik]] on ikkagi puuslik. (III vaatus, 2. stseen, lk 34)

:[Tsõfirkin:] ... teel , ütleme, näiteks kolmsada rubla.

:[Mitrofan:] (''arvutades, sosistab''). [[Üks]] kord [[kolm]] on kolm, üks kord [[null]] on null, üks kord null on null.

:[Proua Prostakova:] Tühi lori, kullake! Kui oled raha leidnud, ära jaga kellegagi. Võta kõik endale, Mitrofanuška! Ära õpi seda rumalat teadust[[teadus]]t. (III vaatus, 7. stseen, lk 44)

* [Wralmann:] Frouake! Mis sul faja on? Kas poeg, niiseke nagu on, ja andku jumal tervis; või ülitark poeg, nenda ütlema, [[Aristoteles]], ja hauda[[haud]]a.

:[Proua Prostakova:] Sul on õigus, Adam Adamõtš! Aga mis sa teed ära! Kui laps pole midagi õppinud ja läheb, ütleme, sinna Peterburisse[[Peterburi]]sse: öeldakse, et loll. Tarku on tänapäeval siginenud palju. Neid ma kardangi.

* [Starodum:] Milleks suurustleda mõistusega[[mõistus]]ega, mu sõber? Mõistus, kui ta on ainult mõistus, on kõige tühisem asi. Me näeme üliterase mõistusega halbu abikaasasid[[abikaasa]]sid, halbu isasid[[isa]]sid, halbu kodanikke[[kodanik]]ke. Tõelise väärtuse[[väärtus]]e annab mõistusele kombelisus: ilma selleta on tark inimene koletis. See seisab võrdlematult kõrgemal igasugusest mõistuse teravusest. (IV vaatus, 2. stseen, lk 52)

* [Mitrofan:] (''annab talle raamatu'') Näe, grammatikat[[grammatika]]t.

:[Mitrofan:] Palju. [[Nimisõna]] ja [[omadussõna]]...

:[Pravdin:] Näiteks [[uks]] — mis [[sõna]] see on: nimi- või omadussõna?

:[Mitrofan:] Sellepärast, et ta on omal kohal. Vaat [[sahver|sahvril]] on uks kuuendat nädalat[[nädal]]at üles panemata: see on siis esialgu nimisõna.

:[Pravdin:] [[Geograafia]].

:[Mitrofan:] Mis asi see on? Issand jumal! Kohe [[nuga|noaga]] kõri kallal.

:[Proua Prostakova:] Ah, kullake! Milleks siis [[voorimees|voorimehed]] on? See on nende asi. See ei olegi ju aadlikkude teadus. Aadlikul[[Aadlik]]ul tarvitseb ainult ütelda: vii mind sinna — ja viiakse, kuhu soovid. Usu mind, kullake, et see, mida Mitrofanuška ei tea, on kindlasti mõttetus.

:[Starodum:] Oo, muidugi, proua. Inimlikus harimatuses[[harimatus]]es on väga trööstiv lugeda mõttetuseks kõike seda, mida sa ei tea. (IV vaatus, 8. stseen, lk 62-63)

* [Skotinin:] Ja kui tõendada, et [[õppimine]] on rumalus, siis võtame onu Vavila Faleleitši. Kirjatarkusest pole temalt keegi kuulnud ega tahtnud tema kelleltki kuulda. Aga missugune nupp oli!

:[Skotinin:] Vaat mis temaga eluajal juhtus. Purjuspäi kihutas teine ratsa tulise teldri seljas suure hooga kiviväravasse. Oli hea põrakas mees, [[värav]] oli madal: unustas kummardada, ja raksatas [[laup|otsaesisega]] vastu värava põikpalki, nii et vajus [[kukal|kuklaga]] vastu sabarihma, ja niiviisi selili viiski erk [[hobune]] ta väravast läbi majatrepi ette. Ma tahaksin teada, kas on maailmas õpetatud otsaesist, mis niisugusest vopsust poleks koost lagunenud. Onu aga, igavene mälestus talle, küsis toibudes ainult: "Kas värav on terve?" (IV vaatus, 8. stseen, lk 63)

* [Pravdin:] Mille eest te tahate oma [[teener|teenreid]] karistada?

:[Proua Prostakova:] Ah, kullake! Mis küsimus see on? Kas mul ei ole võimu[[võim]]u oma teenrite üle?

:[Pravdin:] Millal tahab! Aga mis tahtmine see on? Sa oled tõeline Skotinin! (''Pr Prostakovale'') Ei, proua, kellelgi pole voli türanni[[türann]]i mängida.

* [Pravdin:] (''Skotininile''). Ja kõigepealt veel sina. Ma olen kuulnud, et sa sigadega[[siga]]dega võrdlematult paremini ümber käid kui inimestega...

:[Skotinin:] Sa mu armuline isand! Kuidas peakski mu [[süda]] inimeste poole hoidma? Mõtle ise: inimesed näitavad minu ees oma tarkust[[tarkus]]t, sigade hulgas olen mina ise kõige targem. (V vaatus, 4. stseen, lk 71)