Naomi Klein: erinevus redaktsioonide vahel

:Vastavalt sellele aga, kuidas erastamine poeb avaliku elu pisimassegi prakku, kaovad needki vabadusehetked ja spondeerimata varjulised pargirajad. Sõltumatutel rulasõitjatel ja lumelauduritel on kindlasti Vansi tossude lepingud, tänavahoki kujutab endast õllereklaamide lustipidu, südalinna rekonstrueerimise projekte toetab Wells Fargo ning vabaõhufestivalid on täiesti keelatud, nende asemele on astunud elektroonilise muusika festival Tribal Gathering, mis tutvustab ennast “vastuseisuna valitsevale ühiskonnakorrale, klubiõhustiku keskpärasuse ning kommertsialiseerumise pimedust teenivale impeeriumile ning meie kosmilisse kontrakultuuri sissepugevale kapitalismile” ja mille korraldajad regulaarselt konfiskeerivad mineraalvett, mis ei ole ostetud üritusepaigast, kuigi reivide surmapõhjuste seas on esikohal just dehüdratsioon. (lk 72)

* Kui brändistamise haarmed on tunginud noortekultuuri igasse prakku, kattes brändiimagoga mitte ainult tänavastiili, vaid ka psühholoogia iroonilise eemaldumise näol, tuleb lahedaküttidel suunduda uutele jahimaadele, et leida veel puutumata ruumi. Seda on leida ainult ühes kohas: minevikus.

* Suur osa varasest camp’ist, mida Sontag kirjeldab, kasutas kujutlusvõimet marginaalse ja isegi põlatu muutmiseks glamuurseks ning muinasjutuliseks. Nii näiteks muutsid transvestiidid oma sunnitud eksiili balliks, mis sarnanes igati kõigile neile Hollywoodi ballidele, kuhu neid eales ei olnud kutsutud. Samad sõnad käivad Andy Warholi kohta. Maailma endaga camp’iretkele kaasa haaranud mees oli vagatsevate väikelinnade Ameerika põgenik, tema suveräänseks valduseks sai "tehas". Sontag pidas camp'i kaitsemehhanismiks massikultuuri banaalsuse, inetuse ja ülitõsiduse vastu. "Camp on moodne dändilikkus. Camp on vastus probleemile, kuidas olla dändi massikultuuri ajastul". Aga nüüd, ligikaudu kolmkümmend viis aastat hiljem, seisame silmitsi palju raskema probleemiga: kuidas olla tõeliselt kriitiline massicamp’i ajastul? (lk 90)

* 1996. aasta mais said Wisconsini ülikooli tudengid ja teaduskonnad teada, mis seisab nende ülikooli ja Reeboki vahel sõlmitud sponsorilepingus - ja see ei meeldinud neile sugugi. Leping sisaldas "mittehalvustamise" sätet, mis keelas ülikooli töötajatel kritiseerida spordivarustust tootvat firmat. Ehk täpsemalt: "Lepingu kestvuse ajal ja mõistliku aja vältel pärast selle lõppemist ei tee Ülikool ühtegi ametlikku avaldust, mis halvustaks Reebokit. Lisaks kohustub Ülikool võtma kõik vajalikud meetmed iga Ülikooli töötaja või esindaja, sealhulgas Treeneri suhtes, kes halvustab Reebokit, Reeboki tooteid või Reebokiga seotud reklaamiagentuuri või muid firmasid. Reebok soostus klausli tühistamisega pärast seda, kui tudengid ja teaduskondade esindajad olid algatanud kampaania, mille käigus toodi esile tööliste õiguste rikkumised firma Kagu-Aasia tehastes. Wisconsini lepingu muudab eriliseks asjaolu, et ülikooli töötajad said selle sisust teada enne lepingu sõlmimist. (lk 101)