Kristiina Ross: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
14. rida:
* Samas, ega ingliskeelsed ülevaated ju lausa kuradist ei ole. Neid on kindlasti vaja vahekokkuvõtete ja tutvustustena. Küsimus on lihtsalt proportsioonis ja selles, mis on primaarne. Eesti humanitaarias peaks eestikeelne uurimus kindlasti ülimuslik olema. Sellel alal peaks mõtlema [[eesti keel]]es, kui me ei taha iseennast eksootiliseks objektiks taandada.
* Eneseväärikusega [[kultuur]] ja traditsioonid tekivad sajanditepikkuse [[areng]]u tulemusel.
** Kristiina Ross sünnipäevaintervjuus: [[Marju Lepajõe]], [http://kjak.eki.ee/ee/issues/2015/6/654 "Kristiina Ross 60: "XX ja XXI sajandit ma ei tunne""], Keel ja Kirjandus 6/2015
 
 
28. rida:
* Üllatuslikult on viimastel aastatel siiski üsna mitu noort piibli tõlke varasema ajaloo ja vaimuliku keele kujunemisega tegelema hakanud. Aga üldiselt, jah, on Eesti rahvaarv nii väike, et nii spetsiifilise ala jaoks inimesi ei jätku. Tänu väiksele rahvaarvule ning lühikesele kirjakeele ajaloole on meil ka vanade ürikute hulk palju väiksem kui suurtel ja vanadel kultuurrahvastel, aga vahel tekib küll tunne, et proportsionaalselt on meie kultuurilugu rikkam – ja suurem –, kui me hallata suudame.
** Kristiina Ross, intervjuu: Anu Mõttus, "Ammuste tekstide allikal", Õpetajate Leht nr 11, 16. märts 2007
 
 
==Artiklid==