Toomingas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Harilik toomingas''' (''Prunus padus'') on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv puu või suur põõsas.
=="Kalevipoeg"==
<poem>
Kaugelt nään koda kasvama,
12. rida:
</poem>
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kalevipoeg/I "Kalevipoeg"], I laul
==Proosa==
* "Teisepere Valtu on meie toas. Tulnd teine vist läbi auguga [[uks]]e sisse ja ajand suure ukse vahelt ahjuhargi maha, nii et see läks siis kinni, ei pääsnd teine änam minu eest välja, silmad aga aina põlevad teisel peas,“ seletas Mari.▼
:Andres pani palveraamatu käest, viskas valge pihtkasuka selga ja läks väljast toorest haohunnikust parajaid malakaid kiskuma. Ta teadis väga hästi, kus seisid heinamaalt tehtud pihlaka- ja toomingasegased kood, sealt kobas tema harjunud käsi pimedas otsida, leides aina toomingaid ja [[pihlakas|pihlakaid]], pihlakaid ja toomingaid. ▼
* [[A. H. Tammsaare]], "[https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/XXXIV Tõde ja õigus]" I, 34. peatükk▼
==Luule==
<poem>
Ju toomehelbed jätnud jumalaga
33. rida ⟶ 39. rida:
<poem>
▲* "Teisepere Valtu on meie toas. Tulnd teine vist läbi auguga [[uks]]e sisse ja ajand suure ukse vahelt ahjuhargi maha, nii et see läks siis kinni, ei pääsnd teine änam minu eest välja, silmad aga aina põlevad teisel peas,“ seletas Mari.
Toomingates õied valged,
▲:Andres pani palveraamatu käest, viskas valge pihtkasuka selga ja läks väljast toorest haohunnikust parajaid malakaid kiskuma. Ta teadis väga hästi, kus seisid heinamaalt tehtud pihlaka- ja toomingasegased kood, sealt kobas tema harjunud käsi pimedas otsida, leides aina toomingaid ja [[pihlakas|pihlakaid]], pihlakaid ja toomingaid.
tasa raputab neid tuul.
▲* [[A. H. Tammsaare]], "[https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_I/XXXIV Tõde ja õigus]" I, 34. peatükk
Päiksest pruunid venna palged
imekaunil kevadkuul.
...
Kastes lõhnavate õite
hulka hetkeks surun suu.
Toomehelbed, kuidas võite
olla nõnda võrratud!
Jälle õpin kaugeid radu,
võõraid arve, keeli, maid.
Aias toomeõisi sadu,
lumivalgeid, lõhnavaid...
</poem>
* [[Ilmi Kolla]], "Minu kevad", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 20-21
| |||